Uue õppeaastal uue hooga – kord kuus valik teemasid, mis on aktuaalsed seoses õpetamise ja õppimisega loovkõrgkoolis!

Sel korral:

• mis paistab kogutud tudengite ja lõpetajate tagasisidest
• kuidas toetada erivajadustega tudengit
• tehisaru kasutamise suunised EKA kogukonnale
• kuidas kaitsta õppetöös tudengite isikuandmeid
• põhjalikum intervjuu rekor Mart Kalmuga
• jooksvad teadaanded – VÕTA, mikrokraadid, õpetamiskonsultatsioonid!

VÕTA taotlusvoor on avatud kuni 23. oktoobrini 2023. Taotluse saab esitada 2023/24. õa kevadsemestri õppeainete arvestamiseks.

NB! Välisvahetusõpingutelt ja -praktikalt naasnuna saab ainepunkte ülekanda jooksvalt, läbi terve aasta. Eritingimuste kohta loe VÕTA juhendist, mille leiad wikist.

EKA uued mikrokraadiprogrammid

EKA avatud akadeemias on sel sügisel alustamas viis mikrokraadiprogrammi! Mikrokraadiprogramm on tööturu vajadusi arvestav täiendusõpe, mis on loodud EKA osakondade poolt, et pakkuda uusi erialapädevusi.

Esimest korda on toimumas museoloogia ja maastikuarhitektuuri mikrokraadiprogrammid. Neile lisaks toimuvad teist aastat järjest “Disain hariduses ja hariduse disain”, “Arhitektuuri konserveerimine ja restaureerimine” ning koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga Baltisaksa kultuuripärandi mikrokraadiprogramm.

Mikrokraadiprogrammi ideed saavad EKA osakonnad Avatud Akadeemiale esitada aastaringselt. Seejärel töötatakse ühiselt välja õppekava, mis EKA senati poolt kinnitatakse. Mikrokraadprogrammi võib olla eraldi õppekava ja õppurite grupina või koos tasemeõppega, samuti ka hübriid mõlemast. Õppima saamiseks saab mikrokraadiprogrammi õppureid soovikorral valida konkursi alusel.

Erinevalt Avatud Akadeemia teistest täiendusõppe kursustest ei kehti mikrokraadidele fikseeritud tasumäärad. See jätab osakondadele erinevaid võimalusi, kuidas laekunud tulu parimal viisil rakendada.

Täiendavatele küsimustele leiad vastuse Avatud Akadeemiast.

Mida saab teada eelmise kevade tudengite tagasisidest?

Igal semestri lõpus annavad üliõpilased Tahvlis tagasisidet semestri õppeainetele. Kuid sellest kevadest oli see esimest korda kohustuslik ning tulemused üsna muljetavaldavad.

7150 vastuse põhjal:

4.4/5 - Mulle oli selge, mida õppeaines õpitakse ja mida minult oodatakse. / It was clear to me what I was supposed to learn in the course and what was expected of me. 

4,4/5 - Õppeaine läbinuna mõistan protsessi jooksul läbitud ülesannete vajalikkust. / After completing the course, I understand the purpose of the tasks completed during the process. 

4,4/5 - Õppejõud õpetas hästi (tegi aine huvitavaks, tundis minu vastu huvi, selgitas hästi, esitas erinevaid perspektiive). / The lecturer taught well (made the subject interesting, took an interest in me, explained well, presented different perspectives). 

4,5/5 - Mulle oli selge, mille põhjal hinne/arvestuse tulemus kujunes. / The basis of grading was clear to me. 

4,3/5 - Ainekursusel saadud tagasiside toetas minu õppimist. / The feedback received during the course supported my learning. 

4,3/5 - Jäin õppeainega rahule. / Overall, I was satisfied with the course. 

Nii suure vastuste hulga puhul on õppekava juhi ja õppejõu vaatest ka lõpuks ometi piisavalt infot - nii numbriliselt kui kommentaaridena – et teha aine õnnestumise kohta mingeid järeldusi ning pidada aru, mida ja kuidas saaks paremini. Kui aine saab mõne küsimuse kohta alla 3,5, siis on see õppekava juhi/õppejõu jaoks signaal, et asjale tuleb sisse vaadata. 

Mida saab teada lõpetajate tagasisidest?

255 vastajat ehk 49% lõpetajatest ja rõõmustav on seegi, et 90% vastanutest soovitaks EKAs õppimist!

Üks suur probleem on mitte lõpetamine – 85% tudengitest töötab õpingute kõrval ning tagasisides tuuakse välja ka EKA õpingute suur koormus, mistõttu õpingud kipuvad venima:

Lisaks on valminud doktorantide rahulolu-uuring ja Erasmus sissetulevate vahetusüliõpilaste uuringud

Erasmuslased, keda eelmisel õppeaastal oli EKAs 128 soovitavad väga EKAs õppida vahetusüliõpilasena (nõustumine 4,7 punkti 5st)

Õpingud vahetusüliõpilasena EKAs on olnud enamuse vastajate jaoks ülekaalukalt positiivsed. Esile tõstetakse erinevate kursuste ja töötubade rikkalikku valikut, eriti võimalust töötada erinevates osakondadesd. EKA pakutud rahvusvaheline ja mitmekesine kultuurikogemus koos Tallinna iluuga on jätnud kestva mulje. Akadeemia hoone ja keskkond soodustavad loovust, samal ajal kui tugev kogukonnatunne aitab üliõpilastel luua tähendusrikkaid suhteid. Kuigi mõned valdkonnad võivad vajada tähelepanu (varasem õppeainete teadmine), on üldine meeleolu, et EKA pakub rikastavat ja unustamatut vahetusõpingute kogemust. 

Kogudes kokku tagasiside, on EKA ees järgmised küsimused:

• mida saab veel teha üliõpilase kogemuse parendamiseks ehk mida tähendab, et EKA on õppijakeskne?
• mida saab teha nominaaliga lõpetamise toetamiseks ja üliõpilase koormuse normaliseerimiseks?
• mida saab teha õppe paremaks planeerimiseks (õpingute ja eraelu ühendamiseks) ja õppimise toetamiseks (aineprogrammid)?
• kuidas paremini toetada erivajadusega õppijat? 

Kes on erivajadusega tudeng ja mida erivajaduse all silmas peetakse?

EKA psühholoog ja karjäärinõustaja Kaia-Leena Pino kirjutab teema lahti! 

Erivajadusega üliõpilase all peetakse silmas õppijaid, kes kogevad pikaajalise tervisehäire või vaimse või füüsilise eripära tõttu õppetöös raskusi ning kelle puhul saab häid tulemusi toetada muudatustega ainekorralduses või õpikeskkonnas.

Sellest õppeaastast saavad EKA erivajadusega tudengid Tahvlis vastava märke ning asjasse puutuvate õppejõudude e-kirjakasti jõuab info, milliseid kohandusi antud õppurile teha. Kohanduste soovitamisel lähtutakse konkreetse üliõpilase raskustest, nii et kahe sama diagnoosiga üliõpilase kohta antud soovitused ei pruugi olla samasugused.

LOE EDASI SIIT

NB!

Kõigi erivajadusi puudutavate küsimustega võib alati pöörduda EKA psühholoogi ja erivajadustega tudengite nõustaja Kaia-Leena Pino poole (kõige lihtsam on kontakti võtta e-kirja teel kaialeena.pino@artun.ee).

Toe võimalused väljapool EKAt:

Kohalik omavalitsus (KOV) toetab õpingutel elukoha, transpordi ja tugiisiku leidmisel.

Transport Tallinna linna sotsiaaltransporditeenuse infosüsteem ja Bolt Assist 

Riiklik erivajadustega üliõpilaste stipendium Stipendiumi suurus sõltub üliõpilase puude liigist ja raskusastmest ning jääb vahemikku 60–510 eurot kuus.

Õppimiseks vajaliku abivahendi saamiseks pöördu Sotsiaalkindlustusameti spetsialistide poole.

Kirjutustõlke teenuse tellimine on vaegkuuljatele tasuta. Viipekeeletõlke teenust saavad õppijad ülikooli sisse osta. 

AI õppetöös – EKA suunised!

EKA digiõppe disaineri Kaja Toomla eestvedamisel, õppejõude kaasates ning teiste ülikoolide kogemust arvesse võttes on kokku pandud kokku suunised, kuidas tehisaru tulek oleks kõigile osapooltele põnev, mitte fustreeriv väljakutse. 

Välja on toodud kasutusvõimalused õppejõule ja õppijale, arutletud akadeemilise petturluse ja selle ennetamise üle ning lisatud linke edasiseks lugemiseks ja teiste ülikoolide praktikatega tutvumiseks. 

Doku leiab WIKIs → õppetöö → õppejõu meelespea all ning SIIT LINGILT 

EKA digiõppe disainer Kaja Toomla alustab lühivideode seeriaga, seekord fookuses isikuandmed õppetöös!

Videot saab näha, klõpsates kuvatõmmisele või lingilt: https://vimeo.com/867652198?share=copy

Õpetamiskonsultatsioonid!

Ka sel õppeaastal saavad nii koosseisulised kui koosseisuvälised õppejõud tulla personaalsetele õpetamiskonsultatsioonidele, mida viivad läbi kunstihariduse osakonna lektor Anneli Porri ja digiõppe disainer Kaja Toomla.

Anneli Porri (foto Taaniel Raudsepp)

Konsultatsioonid saavad toimuda ka distantsilt Zoomis vms platvormil.

Ühe konsultatsiooni pikkus on max 45 min ning registreerida saab, kirjutades anneli.porri@artun.ee ja kaja.toomla@artun.ee. 

Registreerimisel palun täpsustada, millises õpetamistööga seotud aspektis nõu oleks vaja:
– kursuse terviklik kavandamine ja kursuse sisu väljendamine ainekaardi vormis;
– õppemeetodite kavandamine ja kasutamine, õppeühiku ülesehitus;
– hindamine, hindamismeetodi valik, hindamiskriteeriumide sõnastamine;
– üldpädevuste toetamine aineõppes;
– grupi juhtimine;
– “Küsida-võib-kõike”-pakett alustavale õppejõule.

Rohkem infot õppejõudude toetamise kohta siit: https://wiki.artun.ee/et/oppetoo/meelespea

Intervjuu rektor Mart Kalmuga

Mart Kalm valiti EKA rektoriks esimest korda 2015. aastal ning teist korda 2020. aastal. Maarin Ektermann võttis pikemas intervjuus lauale teemad nii rektori laiahaardselisest vaatest kunstikõrgharidusele kui ka EKA igapäevale. Vesteldi nii muutustest kunstihariduses, juhtimisfilosoofiast, EKA oma kultuurist, probleemidest, mida rektor näeb kui ka sellest, kuidas tööstressi maadada. Lõpus ka miljoniküsimus palgatõusust!

Mart Kalm Tamse baasis EKA kollektiivi väljasõidul, august 2023. Sandra Melli foto.

Alustuseks – millised on sinu jaoks olnud viimase 10 aasta põnevaimad muutused kunstikõrghariduses?

Ma pean ütlema, et minu meelest on kogu selle perioodi jooksul toimunud kunsti jätkuv marginaliseerimine. Muide, sellele on kaasa aidanud ka loomeuurimuse buum, mis seostub eelkõige kunstiharidusega.

Mina olen läbi elanud ka 1980-90ndad, kui kunst oli meeletult oluline. Tuttava arhitekti juurde tuli näiteks klient ja ütles, et tee mulle ükskõik milline maja, peaasi, et Kalm ei õiendaks. See seik räägib arhitektuurikriitika rollist, mis praeguseks on täielikult välja suretatud, maailma killustumise ja tõdede relatiivseks muutumisega on vaatajat suunav kriitika haihtunud! Seoses „kõige sallivusega“ – mis on muidugi näiline – on ka kunstiväli rahunenud. Ka EKAs on ju minevikus olnud tohutud põlvkondlikud kollapsid. Mäletan, kuidas pidime õppejõududena noort Anders Härmi rahustama, et ta kõiki klassikuid üle parda ei viskaks, aga nüüd teeb ta nendest Kumus näituseid!

Nii et kunst ise ei ole enam nii konarlik ja väli on ka rahunenud. Organisatsiooni sees tähendab see mh ka autoriteedikadu, see on kindlasti midagi, mida olen nendel aastatel näinud. Mina ise ei ole kunagi olnud väga hierarhiline inimene, ei üles- ega allapoole. Nüüdne moodne sõna on koosloome, ülikooli kontekstis koosõppimine. Näiteks Ukraina ja muide ka paljude lõuna-Euroopast tulnud tudengitega on meil keeruline, sest nemad tahavad õppejõult täpselt teada, mida tegema peab ja siis teevad nii. Aga meie oleme harjunud, et õppejõud provotseerib mõtlema, et sa hakkaksid teistmoodi ja huvitavamalt teemale lähenema.

Seega kaasaega iseloomustab ka see, et selline staarprofessori tüüp on kadumas. Rektori seisukohalt tahad sa muidugi, et koolis oleksid säravad tähed, kelle aupaiste ulatub ka kooli peale, kes oleksid üliõpilasi inspireerivad, karismaatilised… teistpidi on just nemad need, kelle tõttu jõuavad üliõpilased psühholoogi juurde, tekivad vaided, suur osa tugistruktuure kitkub juukseid… Aga ausalt öeldes ei taha ma ka ülikooli, kus oleksid lihtsalt igavad onklid ja tädid.

Kõrghariduses on muutunud kindlasti ka see, et õpetamisoskused on tõusnud rohkem fookusesse, sellega tegeletakse rahvusvaheliselt väga palju. Kõik eetilised latid, asümmeetrilised suhted õpilaste-õppejõudude vahel, #metoo liikumine – kõik need asjad on seadnud õpetamiskvaliteedi ja õppejõu rollimudelid palju teravama tähelepanu alla ja siin on meil veel väga palju teha, kuigi õppeprorektor Anne Pikkov on teinud väga head tööd Hea Õpetamise Seminaride eestvedamisega.

LOE INTERVJUUD SIIT!

Järgmine EKA ÕPE kuukiri ilmub oktoobris! Kaastööd, ettepanekud, kriitika jms. teretulnud!