Üldjuhul kord kuus info, intervjuud ja lugemissoovitused, fookusega õpetamisel ja õppimisel loovkõrgkoolis.

PS. Vajuta lõpus kindlasti "view entire message", et head asja kaduma ei läheks.

Sisearhitektuuri magistriõppe lõpetajad saavad kutse

Eesti Kunstiakadeemiale anti õigus anda Sisearhitektuuri magistriõppe õppekava lõpetanutele kutse Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7. 

Kutse saavad alates 2022. aastast magistriõppekavale vastuvõetud:

• kes on eelnevalt EKAs sisearhitektuuri või ruumikujunduse õppekava lõpetanud, millega on lõpetajale omistatud sisearhitekt, tase 6 kutse

või 

• kes on arhitektuuri, sisearhitektuuri ja ruumikujunduse bakalaureusetaseme õppekava lõpetanud ja kelle suhtes magistriõppe vastuvõtukomisjon on seisukohal, et tal on vajalikud tase 6 pädevused olemas või sisearhitektuuri bakalaureuseõppe mujal lõpetanud (nt teistel EL õppekavadel).

HINDAMINE

Ettepanekute kogumine EKA hindamise ja tagasiside hea tava dokumenti

Oleme koostamas EKA hindamise ja tagasiside head tava, milles sõnastatakse väärtused ja põhimõtted, millele peaks EKAs hindamine ja tagasiside vastama. Kuna tasemeõppes on EKA üliõpilased hinnanud oma rahulolu selle valdkonnaga läbi mitme aasta kõige madalamalt, oleme astumas samme, et jõuda kokkuleppele, mis on heaks praktikaks seoses hindamiste ja tagasisidega EKAs. 

Kutsume teid panustama oma ettepanekute ja mõtetega EKA hindamise ja tagasiside hea tava ettepanekute algversiooni. Palun kirjutage oma mõtted, ettepanekud siia töödokumenti. Tähtaeg on 28. November 2022.

Hindamise hea tava paneb lõplikult kokku EKA õppenõukogu ja esitab selle õppeprorektorile kinnitamiseks. 

EKA õppejõu täiendkursus „Abiks õppejõule“ taas jaanuaris!

„Abiks õppejõule“ on täiendkoolitus siin õpetavale kunstnikule, disainerile, arhitektile, muinsuskaitsjale ning kõigile teistele erialaspetsialistidele, et aidata neil leida oma parim viis õpetamiseks.

Kursust juhendab kunstihariduse osakonna lektor Anneli Porri: „Täiendkoolitusel vaatame ülikooli õppejõu tööd kui tervikut, milles kohtub õppejõu minapilt ülikooli õppekava, täiskasvanud õppija iseärasuste, didaktika aluste, aktiivõppe meetodite, hindamise ja tagasisidega kaasaegse haridusmõtte ja parimate praktikate kontekstis.“ Sisuliselt toetab „Abiks õppejõule“ kursus uue õppeaine kavandamisprotsessi ja hindamist, iga kursusel osaleja keskendub oma aine planeerimisele.

„Ilmselt suurem osa õppejõududest läheneb haridusele, õpetamisele ja hindamisele intuitiivselt, täiendades katse-eksitusmeetodil kõhutunde-teadmisi erinevate õpieksperimentide ja kolleegide jagatud kogemusega. "Abiks õppejõule” kursus kisub lahti aastate jooksul tekkinud mugavustsoonist ning avab täiesti uued perspektiivid selles osas, kui palju paremini ja mõnusamalt saaks oma töid ja tegemisi õppejõuna planeerida“ räägib Gregor Taul, sisearhitektuuri MA õppekava juht enda kursusel osalemise kogemusest.

Kursuse maht on 3 EAPd, kursus toimub 9. jaanuarist kuni 1. veebruarini 2023 esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 15.00—17.15. Kursusel on õpitugi Moodle’s. Täpsem kava koos registreerimisvõimalusega detsembri algul.

Tutvustame töökodasid – ÕMBLUSTÖÖKODA

Juhataja Agne Taluga ajas juttu Kristiina Krabi-Klanberg.

Mis on siinses töökojas kõige üllatavam asi/üliõpilastöö, mis on valminud?

Väga raske on üht tööd välja tuua. Kõik tudengid on loomingulised ja leiavad uusi vaatenurki teemadele. Meil on küll üks huvitav tegelane – Kristjan Lindsalu, kes katsetab oma disainid väga individuaalselt läbi. Lõike ja ka teostuse, kasutab huvitavaid detaile. Mul on jube põnev jälgida ja ega ma väga ei õpetagi. Õpin ise hoopis. Katsetused kannavad head vilja. Tõeline disainermõtlemine. Samas samal kursusel õppiv Edvard Vellevoog läheneb oma rõivamudelitele sootuks abstraktsest küljest. Põhjalikud kontseptuaalsed teosed ja skulpturaalsed teostused. Hindamised on põnevad.

Mida siin teha saab?

Üldjuhul kasutatakse õmblustöökoda tekstiilmaterjalide töötlemiseks ehk siis õmblemiseks. Naha õmblemisega tegeletakse Aksessuaari- ja köitestuudios. Meil on väga hea masinapark. Enamus uued tööstuslikud masinad. Suured lauad välja lõikamiseks ja konstrueerimiseks. Õmmelda saab mantlikangast trikotaažini. Samuti saab modelleerida mannekeenidel. Meil on alati tore ja lõbus seltskond kohal, kes tööd ei pelga. 

Mis on kõige huvitavam seade?

Minu jaoks vast silmaga suruõhuga nööpaugumasin, millega saab teha pintsakule ja mantlile nööpauke, aga ka nt liimipress, millega kinnitada liimkangast põhikangale või 4-niidiline overlok õmblusmasin, millega saab õmmelda trikotaaži.

Nööpaugumasin

Vasakul neljaniidiline overlok ja paremal liimipres

Mida me Sinust teada võiksime?

EKAga olen seotud juba 1997. aastast, kui asusin õppima moekunstnikuks. Mina alustasin EKAs õpinguid, kui õpiti veel Tartu maanteel ning sööklas istusid üliõpilased koos professoritega pikki õhtuid. Toimus nii mitmeidki pidusid, kus samuti õppejõud koos tudengitega tantsu lõid. Praegu töötan EKAs osakoormusega, rätsepatööga olen seotud ka oma stuudios Põhjala tehases. Aitan kaasa moeloojate loomingu teostamisele õmmeldes ülikondi, pidulikke kleite, ka filmi- ja telekostüüme. Pakun rõivaalaseid erilahendusi, kui peenelt väljenduda. Ning eile sain toreda uudise, et saime suure tunnustuse – Hannes Rüütel võitis Tallinn Fashion Weekil oma meestemoe kollektsiooniga Hõbenõela. Mul on nii hea meel, et sain sellesse panustada. 

Kes siin laboris kõige rohkem käivad?

Eelkõige on see mõeldud moedisaini tudengitele, kelle jaoks on see põhiline õpperuum. Aga siia satuvad ka graafilised disainerid, rääkimata tekstiili- ja aksessuaari-tudengitest. Kõige ootamatuna võiks vast välja tuua eelmise aasta ühe fotograafia eriala lõpetaja Jana Mätase, kes tegi siin oma lõputööd, alguses plaanis teha masinaga, aga lõpuks õmbles oma installatsiooni jaoks teki käsitsi. Olen seisukohal, et üliõpilane peaks omandama ka käsitsi pistete oskused, saaks rohkem võtteid kasutada. Igaühele leiame individuaalsed lahendused. See ongi põnev ja sellepärast mulle ka meeldib see töö. Kui sulle pakub huvi, mis siin teha saab, siis tule ja räägi. Bakalauseuse õppesse on planeeritud tulevikus ka valikainena töökoja tutvustus, kus saab õppida masinaid kasutama!

EKA töökojad

EKAl on 20 töökoda-stuudiot, mis on avatud kõigile üliõpilastele. Üliõpilaste rahulolu töökodade-stuudiote võimalustega on väga kõrge, aga mitmed lõpetajad tõid välja, et nad ei teadnudki mõne töökoja olemasolust.

Kõige enam olid lõpetajad kasutanud: 25% puidu- ja maketitöökoda,  22% foto- ja videostuudiot, 18% prototüüpimise laborit, 14% 3D laborit, 14% keraamikatöökoda, 14% metallitöökoda. Keskmiselt olid lõpetajad kasutanud praktiliste tööde tegemiseks kolme töökoda ning materjalidele kulub ca 300 eurot aastas. 

Vaata töökodade lehte ja leia endale sobiv keskkond, kus oma praktilisi õppeülesandeid teostada!

EKA uued magistriõppekavad. EKA disaini mõjusus ühiskonnas saab märkimisväärse tõuke!

Novembrikuisesse EKA senatisse läheb disainiteaduskonna nelja uue magistriõppekava avamise otsus. Uute õppekavade arendusrotsessi on eest vedanud noored õppejõud ning dekaan Ruth-Helene Melioranski. 

Õppekavad, mida soovitakse avada on: 

• Sotsiaalne disain (eestikeelne õppekava, eestvedaja külalisprofessor Francisco Martinez);
• Ringdisain (eestikeelne õppekava, eestvedaja dotsent Stella Runnel ja Mihkel-Emil Mikk (kuni suveni 2022));
• Taidestuudium / Craft Studies (eesti ja ingliskeelne õppekava, eestvedaja külalisdotsent Juss Heinsalu).

Joonis - Disainiteaduskonna magistriõppe võimalused, punasega on märgitud uued õppekavad.

Kristiina Krabi-Klanberg uuris Disainiteaduskonna dekaanilt Ruth-Helene Melioranskilt ning uute õppekavade juhtidelt Juss Heinsalult, Stella Runnelilt ja Francisco Martinezelt lähemalt miks, mida ja kuidas tehakse.

Algatuseks palun sissejuhatust dekaanilt. Miks pead oluliseks neid õppekavu? Mida on see arendusprotsess teaduskonnale tähendanud? 

Disaini magistritaseme hariduse sisu üle on arutletud aastaid ja vajadus õppekavu ajakohastada on olnud ammu. Mitmed tegurid mõjutavad praegu disaini olemust, näiteks võib disaini näha kliimakriisi ühe põhjustajana, kuid disaini saab käsitleda ka kui kriisiga kohanemise võimalust, samuti on tehnoloogia areng ise tihti disainist juhitud, kuid uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on muutnud ka seda, kuidas me disainime. Nende muutujatega on seni EKA disainihariduses püütud arvestada, kuid olemasolevasse pilti nii palju uusi küsimusi enam ei mahtunud. Seetõttu alustasime aasta tagasi kogu EKA disaini magistriõppe võimaluste analüüsiga n-ö puhtalt lehelt: millisest õppekavadest võiks koosneda meie magistriõppekavade portfell, et vastata nii ühiskondlikele ootustele, disaini sisemistele muutustele ning olla samas disainihariduse eestvedaja Eestis.

LOE INTERVJUUD EDASI SIIT 

Intervjuu "Aasta haridusteo – Welcome, Ukrainians!" eeestvedajatega

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas välja aasta õpetaja konkursi “Eestimaa õpib ja tänab” tänavused laureaadid. Aasta haridusteo tunnustuse pälvis Eesti Kunstiakadeemia kiirreaktsioon Ukraina üliõpilastele kunstiõppe pakkujana ja rahvusvahelise abikoostöö käivitajana.

Maarin Ektermann vestles Kaja Toomla ja Anne Pikkoviga, kes Ukraina üliõpilaste abistamist EKAs eest vedasid. 

Ukraina üliõpilased pakkusid EKA kogukonnale tänutäheks isetehtud soolaseid ja magusaid vareenikuid, 21.06.2022. Foto Kaja Toomla

Palju õnne tunnustuse puhul! Rääkige palun korra üle, mis komponentidest "aasta haridustegu" koosnes?

Kaja: See haridusteo auhind on tegelikult kogu EKA kollektiivile, sest kõik panustasid, nii töötajad kui üliõpilased. Mulle tundub, et kõige paremini paistis silma see osa, et me võitsime tõesti väga kiiresti reageerides vastu Ukraina tudengid, leidsime neile majutuse, tagasime starditoetuse (eraannetuste fondist), nad said siit sooja toitu kaks korda päevas, pakkusime neile õppekohti ja aitasime neil siin jätkata oma elu. Mis võib olla niivõrd välja ei paista, oli see, kuidas EKA juhtkond kõneles Ukraina tudengite eest laiemalt rahvusvahelistes võrgustikes ja aitas neile avada uksi teistesse Euroopa kunstikõrgkoolidesse. 

Anne: Ma ütleksin, et meil toimus olukorra emotsionaalne juhtimine. Mäletan koosolekut, mis oli peale sõja algust kohe järgmisel päeval, me olime kõik täiesti šokis, kuid tegime koheselt otsuse, et me aitame Ukraina tudengeid, teadmata, mida see praktiliselt tähendab. Ka ministeeriumi tagasiside meile selle auhinna määramisel oli, et just EKA näitas, kuidas on selline tegutsemine võimalik, sest seal alles hakati otsima ja kaaluma võimalusi, kellena ukrainlased siia ülikoolide juurde võtta jne. Meie lükkasime kõik lahtrid kõrvale ja lihtsalt ütlesime, et võtame. Me olime kooli sees väga ühtsed selles küsimuses ja see ühtsus andis julguse tegutseda. Ministeerium tunnistas, et nad lihtsalt ei teadnud, kuidas seda kõike korraldada, mitmeid teised ülikoolid jäid ootamata ministeeriumist signaali, kuidas Ukraina tudengeid õppesse peaks kaasama. Meie leiutasime siin ise käigu pealt. Tagantjärele üks  parimaid otsuseid oli panna kogu protsessi juhtima üks inimene, et info koguneks ühte kohta ja et pall ei kukuks kuidagi toolide vahele maha, selleks inimeseks saigi siis Kaja.

Teine asi, mis oli tõesti oluline ja millele Kaja juba viitas, on EKA inimeste kohalolu rahvusvahelistes loovkõrghariduse võrgustikes ja nende juhatustes. Sel hetkel kõik vaatasid meie otsa, et te olete ju seal kõrval, rääkige, kuidas asi tegelikult on ja nii sai päris palju silmi avada. Nende sõnumite toel saidki loodud nö väravad, kuhu suunata need Ukraina tudengid, keda meie ise ei suutnud enam vastu võtta ja edasi siis iga kool Euroopas pakkus neile juba erinevaid nö maandumisplatse ja pakette. Ning siis tuli tõesti juba see, et Erasmuse õpirände rahade ülejäägid, mis olid seoses koroonapandeemiaga kuhugi vaikselt kogunenud, suunati konkreetselt Ukraina tudengite toetamiseks, tehti võimalikuks selline ridade ümberkirjutus. Nii et täna on ka EKAs olevad Ukraina tudengid just nende stipendiumitega kaetud, neil on majutus, nad õpivad keelt ja võtavad vabakuulajatena aineid.  

LOE EDASI INTERVJUUD SIIT!

Kui ma küsisin Reimo Võsa-Tangsoolt, fotoosakonna juhatajalt, BA õppekava juhilt ja dotsendilt tema lugemis-kuulamis-vaatamissoovituste kohta, mis on aidanud tal mõtestada oma tööd EKAs, saatis ta mulle järgmise kirja:

Tere!

Siit kolme raamatu soovitus:

• Francis Fukuyama “The Origins of Political Order: From Prehuman Times to the French Revolution”.

Ei ole küll seotud otseselt õpetamisega, küll aga silmaringi laiendamisega. Sellele raamatule ei tasuks läheneda liiga suurte ootustega, tõenäoliselt ei muuda see kogu senist arusaama maailmakorrast. Tegu on siiski tähelepanelikult kokku pandud tervikliku narratiiviga, mis aitab mõtestada tänapäeva. 

• David Christian “Origin Story. A Big History of Everything”

Taaskord raamat üldise silmaringi avardamiseks. Huvitav lähenemine ajaloole läbi oluliste (ka inimkonna) arenguetappide, kus kontekst ei teki mitte väikestest ajaloo hetkede jadast, vaid soovist hoomata tervikpilti. Värskendav.

• Cixin Liu “The Dark Forest”

Teine raamat triloogiast, mida võib vabalt lugeda ka iseseisvana. Põnev tulevikuennustus, kus ei välistata maavälise elu eksisteerimist. Fermi paradoksi andekas interpretatsioon. 2020. a. ka tõlge eesti keelde (esimene osa ek samuti olemas). 

Head,

Reimo

Üldpädevused ja tulevikuoskused EKA õppekavadel?!

OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2019-2027" toob kõige olulisema muutusena oskuste vajaduses välja andmeanalüüsi, aga ka kasvavat empaatiavõimet ja loovust eeldavate ametikohtade arvu. Lisaks ennustab uuring, et igal aastal jääb puudu ca 2200 kõrghariduse lõpetajat, mis on umbes pool kavandatud lõpetajate arvust.

Keskendudes loovusele, on oluline mõista, et see pole vaid kunst või muusika, vaid kõigi valdkondade ja erialade juurde käiv probleemide uuel viisil lahendamise oskus ja valmidus muutusteks. Loovuse juures rõhutatakse lisaks uudsusele ka seda, et tulemused ja lahendused oleks asjakohased ja tõhusad, mitte lihtsalt originaalsed. Kui ülikoolist võtta üksikuid aineid või mikrokvalifikatsiooni mahus terve moodul, tuleb valmis olla enda mõtteviisi muutmiseks. Vähesed ülikoolikursused annavad valmisretseptina oskuse midagi kohe homme teisiti teha. Küll aga sunnivad nad meid välja harjumuspärastelt mõtteradadelt.

Halduslepinguga on EKAle pandud ühe kohustusena pöörata õppekavade arendamisel ja õpetamisel läbivalt tähelepanu üld- ja tulevikupädevuste, sealhulgas digipädevuse ja ettevõtlikkuse arendamisele.

Kas jääme selles küsimuses ainult digitaalsuse ja ettevõtlikkuse juurde või on Kunstiakadeemial siin võtmeroll teha häält ja tasakaalustada seda aspekti ka teiste oluliste oskustega, mis lubavad tehnika võidukäigu juures empaatiliseks inimeseks jääda, elukeskkonda säilitada, strateegiliselt mõelda aga ka spontaanselt olla ja EI öelda, kus see vajalik on?

Kutsun üles iga õppekava, et mõelda oma erialast lähtuvalt oluliste tulevikuoskuste peale ja vaadata kriitiliselt, kas üliõpilased EKAst neid oskusi kaasa saavad. Leiame aja, et koos üliõpilastega seda teemat arutada ja sätestada eesmärgid ehk laiemaltki, kui riik seda meilt täna nõuab.

Anne Pikkov

õppeprorektor

Järgmine EKA ÕPE kuukiri ilmub novembris 2022 – kaastööd, ettepanekud, kriitika jms. teretulnud!