kuukiri EKA ÕPE, jaanuar 2022

Kord kuus info, intervjuud ja lugemissoovitused, fookusega õpetamisel ja õppimisel loovkõrgkoolis

Riiklik tegevustoetus EKAle on kasvanud 4%

HTMi riiklik tegevustoetus EKAle koos sihtfinantseerimistega on 2022. aastal 8 miljonit eurot, ehk võrreldes 2021. aastaga on suurenemine 305 000 € ehk 4%.

20% EKA eelarvest moodustub tulemusnäitajate pealt. Kuuest peamisest tulemusnäitajast kaks olid negatiivsed – esiteks, tulemusnäitaja “lühiajaline mobiilsus” (lühiajaliselt välisriigi õppeasutuses õppivate üliõpilaste osakaal kõigist üliõpilastest) kahanes 10,8%lt 9,5% peale, võrdluses teiste ülikoolidega oli see siiski hea tulemus. Antud näitaja tõi juurde 46 000 €. Teine negatiivne tulemusnäitaja oli lõpetajate edasiõppimine ja rakendumine. See näitaja oli väiksem kui 2020. aastal. Parima tulemuse võrreldes teiste ülikoolidega tegi EKA nominaaliga lõpetamise näitaja kasvus, mis kasvas 9% ja tulemuseks 70 000 € ülikoolile. 

Tulemusnäitajate kasvu nimel tehti osakondades tublit tööd ja hea meel on ka vaprate tudengite üle, kes kõiksugu piirangute kiuste läksid välisülikoolidesse kogemusi omandama!

EKA üliõpilane – jaga oma kogemust, sest Sinu hääl loeb!

Tagasiside küsitlus sügissemestri õppeainetele on Tahvlis avatud sel nädalal, 24.-28. jaanuaril 2022! Tudengid, jagage palun kindlasti oma sügissemestri õpikogemust vähemalt nelja õppeaine kohta. Kahel viimasel aastal on tagasisidet nö keskele üsna vähe tulnud, see ei anna EKA kohta tervikpilti ja raskendab arenduste elluviimist. Tagasiside muudab EKA nii Sinu kui tulevaste tudengite jaoks paremaks ja aitab otsuste tegemisel! 

 

Kevadsemestri vabaainete valimine toimub 31. jaanuaril algusega kell 08:00 kuni 01. veebruar kell 23:59 Tahvlis. Vabaainete info leiate SIIT

Vabaained on jaotatud mõttelistesse teemaplokkidesse nagu "Ajalugu ja teooria" (11 ainet), "Akadeemiline ja erialane väljendusoskus" (6 ainet), "Oskusained" (24 ainet) ja "Elu pärast ülikooli" (1 aine).

Kokku läheb valimisse 42 ainet, millest 23 on inglisekeelsed või kakskeelsed. Kokku on vabaainetes kohti 848, millest teaduskonnad on broneerinud oma tudengitele 121, vahetustudengitele on broneeritud veel 169 kohta, seega EKA kõigil õppekavadel on teiste teaduskondade väljapakutud vabaainete külastamiseks 558 vaba kohta. 

 

Külalisüliõpilasena teise ülikooli!

Ülikoolidevahelise koostööleppe raames saavad EKA üliõpilased külalisüliõpilasena, täiendavaid kulutusi tegemata ja vabade kohtade olemasolul, võtta õppeaineid teistest Eesti kõrgkoolidest. Loe täpsemalt SIIT

Külalisüliõpilaseks teise kõrgkooli minemiseks tuleb teha järgmised sammud:

  1. Üliõpilane täidab külalisüliõpilase avaldus-ankeedi kuhu märgib külaliskõrgkooli õppeained, mida ta soovib sooritada. NB! Avaldus on doc-formaadis ja digitaalselt täidetav.
  2. Avaldus tuleb esitada registreerimiseks ja allkirjastamiseks õppeosakonda (riina.laaneveer@artun.ee, D-206). NB! Ainetele registreerumise jm tähtajad ja reegleid uurida vastuvõtvast kõrgkoolist enne õppimaminekut!
  3. Avaldus tuleb esitada vastuvõtvasse kõrgkooli.
  4. Pärast õppeaine sooritamist peab küsima vastuvõtvast kõrgkoolist tõendi eksami/arvestuse sooritamise kohta.
  5. Üliõpilane esitab tõendi õppeosakonda (riina.laaneveer@artun.ee), kes kannab vastavad tulemused õppeinfosüsteemi.
  6. Voilá, oletegi akadeemiline hulkur!

 

TalTech kutsub

Kevadsemestril 2022 on võimalik deklareerida vabaainena õppeainet „Sissejuhatus ringmajandusse“ (ainekood EKX0020, maht 3 EAP). Õppeaines tutvustavad Eesti parimad eksperdid kiirelt tõusva majandusvaldkonna, ringmajanduse, põhimõtteid kui ka rakendamise võimalusi erinevates valdkondades. Aines osalejad saavad teada, mis on rohepööre ja selle olulisim väljund ringmajandus. Suurepärane võimalus õppida hetkel väga aktuaalset teemat!

Loengud toimuvad esmaspäeviti, 24.01-10.05.2022 kell 14.00-15.30. Õppeaine viiakse läbi hübriidõppes ruumis U04-103 ja Teams'i keskkonnas. 

Täpsem info kursuse kohta: https://taltech.ee/uudised/ringmajandus-saab-uue-oppeaine 

 

​​EKA nõukogu kinnitas uued õppekulude hüvitamise määrad

  • Tasuliste õppekavade tasusid tõsteti maksimaalselt 10%. Uued tasud hakkavad kehtima 2022/2023. õppeaastast. Täpsem info nõukogu määruses.
  • Alates 2022/2023. õppeaastast taastub tasu õpingute pikendamise semestri eest. Tasu ei nõuta tudengitelt, kes on viibinud vahetusõpingutel ja/või praktikal välisriigis ja kus sooritatud õpinguid on arvestatud vähemalt 15 EAP mahus õppekava täitmise osana. Ühe pikendatud semestri tasu on 500 eurot ja õpinguid pikendada saab maksimaalselt kaks semestrit. Täpsem info Eesti Kunstiakadeemia õppekorralduseeskirja §22. Käesoleval õppeaastal (2021/2022) esitatud õpingute pikendamise avalduse alusel on pikendamine veel tasuta või vana hinnakirja alusel 320 eurot semester.
  • Alates 1. jaanuarist 2022 maksab eksternina ainete läbimine 70 eurot üks ainepunkt, olenemata sellest, kas tegemist on tasulise või tasuta õppekavaga. Eksternina kaitsmine hakkab bakalaureuseõppes maksma 300 eurot ja integreeritud ja magistriõppes 565 eurot.

Johanna Rannu illustratsioon – tutvu autoriga kuukirja lõpuosas!

Kaia-Leena Pino, EKA psühholoog ja karjäärinõustaja soovitab lihtsat võtet rahulikuma igapäeva tarbeks: nuti-, neti-, ja tehnoloogiavaba pärastlõuna

 

Hiljutised uurimused on tõdenud, et tehnoloogia võib olla sama sõltuvust tekitav kui narkootikumid ning toimib sarnasel moel. Kui tunned, et oled oma nutitelefonist sõltuvuses, siis tõenäoliselt see nii ongi. Ajuskaneeringud näitavad, et ekraani ees aja veetmine aktiveerib samad närviahelad, mis aktiveeruvad narkootikumide tarvitamisel. Korra nädalas juhtme seinast tõmbamine aitab neid mustreid katkestada.

Pane vähemalt üheks pärastlõunaks nädalas kõrvale telefon ja arvuti, loobu muusika, taskuhäälingute ja audioraamatute kuulamisest ning lülita end digimaailmast välja. Ekraanide sinine valgus käsib ajul ärgas olla ning ka raskendab uinumist ehk et mida enam aega veedad oma telefonis, seda raskemini uinud ja halvemini magad. Loe raamatuid ja artikleid paberkandjal, jaluta, suhtle inimestega näost näkku. Bussi- või rongisõidul või jalutades võta aega aknast välja vaatamiseks ja infomürast eemaldumiseks.

Nuti-, neti- ja kõikvõimaliku muu tehnoloogia paus aitab olla digiseadmetega vabas, mitte sõltuvussuhtes. Ja NB! – ekraanid häirivad kõiki ruumis viibivaid inimesi, isegi neid, kes neid ei kasuta. Digielu kärpimine vähendab ärevust ja depressiooni, kasvatab õnnetunnet, paneb piiri rööprähklemisele ja võimaldab rohkem suhtlust päriselus ja päris inimestega.

See annab võimaluse astuda korraks infomürast kõrvale, lasta ajul mõtteid vabalt ja suvalises järjekorras jooksutada ja meie mõtlemist korrastada. Meie mõistusel on seda vaba aega hädasti vaja, et lasta oma mõtetel niisama ekselda ja sellise ekslemise tulemusel olla loov.

Õppijate mõttemaailmas on toimunud tohutu muutus – sa ei saa enda kooliaegsete arusaamade ja meetoditega peale lennata!

 

2021. aasta lõpul hääletasid tudengid parimateks õppejõududeks sepakunsti lektori Urmas Lüüsi ning praktilise teooria ja filosoofia lektori Eik Hermanni. Lisaks tunnustati parima õppekavajuhi tiitliga ka fotoosakonna juhti, professor Marge Monkot. Maarin Ektermann uuris premeeritutelt nende õpetamisfilosoofia, parimate leitud pedagoogiliste nõksude, õpetamistöös ettetulevate raskuste ja EKA elu kohta üldiselt. 

Loe intervjuud SIIT

 

HÕS seminarid sel kevadel

Nii koosseisulised kui koosseisuvälised õppejõud, palun märkige kalendrisse tulevad Hea Õpetamise Seminarid: 

26. jaanuar 2022 – EKA lõpetajate tagasiside (2019-2021) 

27. veebruar 2022 – Praktika praktikad EKAs

28. märts 2022 – Hindamine ja õpiväljundid

29. aprill 2022 – Vaimse tervise hoidmine 

30. mai 2022 – Õppekava juhi portfell

NB! Jätkuvalt on avatud ka õpetamiskonsultatsioonide võimalus, rohkem infot SIIT

 

Tallinna Ülikoolis sel kevadel toimuvad tasuta koolitused õppejõududele

  • „Kõrgharidusõppe praktika sidusas õppekavas“ 2 EAP, kontaktõpe (koolitaja Kätlin Vanari), lisainfo ja registreerumine SIIT
  •  “Praktika kõrgkoolis: arengut toetav praktika juhendamine” 2 EAP, kontaktõpe (koolitajad Kaia Lainola, Tiina Anspal), lisainfo ja registreerumine SIIT
  • "Õpetamise toetamine kõrgkoolis: õppekava arendus ja sidusus" 4h, hübriid (koolitaja Kätlin Vanari), lisainfo ja registreerumine SIIN
  • "Õpetamise toetamine kõrgkoolis: meetodid suurtele ja väikestele gruppidele" 4h, Zoom (koolitaja Mairi Matrov), lisainfo ja registreerimine SIIN
  • "Õpetamise toetamine kõrgkoolis: üliõpilastööde juhendamine" 4h, kontaktõpe (koolitaja Katrin Karu), lisainfo ja registreerumine SIIN
  • "Õppejõu professionaalse arengu kaardistamine: õpetamispraktikad eneseanalüüsi abil" 4h, kontaktõpe (koolitaja Merilyn Meristo), lisainfo ja registreerumine SIIN

 

Õppemeetodi soovitus – “õpileping”

Kaja Toomla, digiõppe disainer

Õppijate tagasisidestamine sügissemestri ainetes on just lõppenud ning sobiv kavanda kevadsemestri õppetegevusi ja hindamist. Hindamine on tundlik teema ning esitab õppejõule suure vastutuse, et tagasiside oleks õiglane, sisuline ja piisav. Selleks, et õppimises võimestada koosloomet ning õppijaid enam kaasata oma arengu hindamisse, proovi sel kevadsemestril õppemeetodina “õpilepingut”.

“Õpileping” on tudengi poolt ainekursuse alguses loodud kirjalik kokkulepe, kus õppija kirjeldab vabas vormis ainekursusega haakuvad isiklikud eesmärgid (arengusoovi), analüüsib endast tulenevaid peamisi väljakutseid ja võimalusi, tegevusi nende ületamiseks ning mõtleb läbi, mille järgi ta ainekursuse lõppedes saab aru, et on isiklikud eesmärgid saavutanud (enesehindamine) või nende suunas liikunud.

“Õpilepingu” formaat võib olla vaba – selline, mis sobitub antud aine olemusega paremini. See ei pea olema tekstiline analüüs – väga hästi sobib digitaalne või paberkandjal visuaalne kokkuvõte. Digilahendusena on kõigile EKA mailikonto omanikele kergesti kättesaadav nt. Google Jamboard.

Tudeng võib semestri alguses loodud lepingut jagada kas üksnes õppejõuga või kogu kursusega näiteks Moodle ülesande või foorumi vahendusel. Semestri lõppedes reflekteerib oma arengut ning kursusetööd õpilepingu valguses nii tudeng ise kui õppejõud.

Lisaks sellele, et õpileping suunab õppijaid teadlikumalt analüüsima oma arengut, annab see võimaluse õppejõul koguda olulisi märkamisi oma õppijate kohta. Mõistes paremini, mis ja miks läheb õppijale korda, on võimalik üheskoos luua tähenduslikumaid õpikogemusi.

Üks näide visuaalsest kokkuvõttest on näiteks Joonmeedia ülestähendus 2021. aasta EKA Avatud Akadeemia töötoast, mis tänaselegi päevale asjakohaselt tuletab meelde olulisemaid distantsõppe häid praktikaid:

Õppeprorektor Anne Pikkovi töölaualt

Uus õppeaasta algab meile kõigile väheke kindlamalt – hakkame ebakindlusega lihtsalt juba harjuma. Oleme hakanud neid ebakindlaid aegu erinevate nurkade alt tundma õppima ja tundub, et ainus tee ongi võimaldada üliõpilastel tegeleda kõikvõimalike globaalsete küsimustega, lasta neil spekuleerida võimalike viiside üle, kuidas edasi minna. Meie ülesanne on neid võimalikult hästi toetada ja võimaldada selleks sobilikke keskkondi ja resursse.

Mis on õppe suunal järgmise paari aasta jooksul EKAs ees ootamas?

  • Digiõpe on reaalsus. Valmistame ette strateegiat, mis oleks EKAle võimalikult sobiv ja aitaks meil laiendada mõju ning teha kättesaadavamaks oma teadmiseid.
  • Hindamine ja tagasiside. Üliõpilaste tagasisidest on kuulda, et see teema vajab selgemat kommunikatsiooni. Ootused ja tulemused pole alati tasakaalus. Juba valmistame ette seminari õppejõududele, et tuua selgust võimalikesse kitsaskohtadesse.
  • Praktika on EKAs väga laia spektriga mõiste ja hõlmab kõiki õppekavasid. Heidame pilgu selle teema sisse. Mida saaksime nö keskselt selle teemal puhul kõigile mugavamaks muuta?
  • Sügisel stardivad esimesed EKA mikrokraadid. Juba on teised ülikoolid tundnud huvi võimalike koostegemiste vastu, osakonnad on kaardistanud võimalikke uusi sihtgruppe – teeme seda, et rääkida kaasa uueneval haridusmaastikul.
  • Rahvusvahelistumine on saanud koroonaga tugeva hoobi, samuti on muutunud poliitiline tahe, seetõttu on uuesti põhjust aruteluks, mida tähendab rahvusvahelistumine EKA kontekstis.
  • Rohepööre. See on väärtus, millesse usume. Võtame sihiks olla ülikoolidega koostöös ja püüame olla paljudes küsimustes suunanäitajaks. Seome selle teema õppega, et kõik, meie lõpetajad astuksid oma erialasele väljale teadmisega, kuidas mõistlikumalt maailmas toimetada.
  • Õppekava juhid on need, kes hoiavad õpet EKAs koos. Tahame keskselt nende tööd koolituste ja teiste võimalustega toetada ning väärtustada.

Tagasiside roll õppekava arenduses

Küsisime muinsuskaitse ja konserveerimise õppekava juhilt Merike Kallaselt, kuidas nemad õppes tagasisidega toimetavad – kuidas on nad seda kogunud nii üliõpilastelt kui ka tööandjatelt, kelle juures nende tudengid praktikatel käivad ning mida nad selle teadmisega peale on hakanud?

 

Loe intervjuud SIIT

Tunniandja / mittekoosseisuline- / külalisõppejõud EKAs

EKAs on ca 500 mittekoosseisulist õppejõudu (nimetatakse ka külalisõppejõuks, tunniandjaks), kes teevad olulise osa õppetööst. Külalisõppejõud on see, kes toob värske vaate oma eripäraselt tegevusväljalt ning rikastab õppekava. Õppekavade analüüsist ilmneb, et külalisõppejõudude saamine ja hoidmine nõuab õppekavajuhilt sihipärast ning mahukat panust. 

Indrek Sirkel (graafilise disaini professor, EKA õppejõud 15 aastat) kirjutab külalisõppejõududest oma osakonna vaatest ning Stella Runnel (aksessuaari ja köite osakonna dotsent, õppekava juht) kirjutab välisõppejõudude kaasamisest põhiõppesse. 

 

Loe artiklit SIIT

Nõuanne välissuhete osakonnalt:

ERASMUS programmi raames saab kutsuda eksperti kuni 60 päevaks, kui ekspert võib tulla meile ka vaid 1 päevaks. Sissetulevale eksperdile on kuni 15. päevani ette nähtud 140 EUR elamiskulude katteks, lisandub sõidugrant.  Põhjamaise koostöö elluviimiseks soovitame ka Nordplus grante (CIRRUS, KUNO, DAMA, NBAA jne). Kolmandate riikidega koostööks saab taotleda rahastust ERASMUS üleilmse õpirände programmist. Tähtaeg üleilmse programmi taotluse tegemiseks EKA siseselt on 15. veebruar

Info: https://www.artun.ee/akadeemia/rahvusvaheline/tootajale/ või 6267 369 või sandra.mell@artun.ee 

 

Seekord lisas kuukirja oma illustratsiooni graafika teise kursuse tudeng Johanna Rannu:

Minu teostes kajastub peamiselt igapäevane, lihtne inimese elu pisikesteks tükkideks võetuna ja nende detailide mõtestamine ja esiletoomine. Mulle meeldib tavaliste, mõnikord üsnagi mõttetutena näivate objektide, olukordade tähtsustamine, andes neile täiesti uue tähenduse.

 

 

Kui sa soovid, et sinu illustratsioon / pilt / visuaal vms ilmuks EKA ÕPE kuukirjas, siis anna palun julgelt märku! 

 Järgmine EKA ÕPE kuukiri ilmub veebruaris 2022 – kaastööd, ettepankud jms. palavalt oodatud!           

Parimate soovidega,
Maarin Ektermann, koostaja
maarin.ektermann@artun.ee

Eesti Kunstiakadeemia

 

Põhja pst 7, Tallinn

kunstiakadeemia@artun.ee

www.artun.ee

 

Facebook Instagram

Saite selle kirja, sest soovime jagada Teiega EKA tegemisi

Loobun EKA kirjadest