Kord kuus info, intervjuud ja lugemissoovitused, fookusega õpetamisel ja õppimisel loovkõrgkoolis

Parima õppejõu nominendid!

On rõõm tutvustada EKA parima õppejõu nominente 2021. aastal:

Ülalt vasakult paremale:

Riin Kõiv (koosseisuväline filosoofia lektor)

Urmas Lüüs (sepakunsti lektor)

Agur Kruusing (õpetaja, arvutistuudio juhataja)

Nesli Hazal Akbulut (interaktsioonidisaini külalislektor)

Eik Hermann (praktilise teooria ja filosoofia lektor)

Feliks Sarv (joonistamise õppejõud)

Hea õpetamine on EKA tugevus – palju õnne nominentidele ja aitäh kõigile õppejõududele, kes igapäevaselt üliõpilastesse panustavad ning kõigile üliõpilastele, kes oma kandidaadid esitasid! Parima õppejõu preemia saajad selguvad EKA jõulupeol 17.12. 

Õppekava õppemahu täidetus

Tulenevalt COVID-19 pandeemiast ei ole alates 2020. aasta kevadsemestrist tudengite õppekava õppemahu täidetust semestriti vaadatud ja puuduvate ainepunktide (läbitud semestrite ainepunktide summa (kumulatiivne) miinus 6 EAP-d) eest arveid esitatud.

Alates 2022. aasta kevadsemestrist hakkab EKA uuesti õppemahu täidetust jälgima ja puuduvate ainepunktide eest tudengitele ka arveid esitama. Ühe puuduva ainepunkti tasu on 40 eurot. Ainepunktide seisu vaadatakse 2021/2022. õppeaasta lõpus ehk 2022. aasta augustis.

Täpsem info Eesti Kunstiakadeemia õppekorralduseeskirja §12.

Õppekavade sulgemine

Senati otsusega suletakse (lõpetamine õppekaval ei ole enam võimalik) alates 27.08.2023 disainiteaduskonna bakalaureuse õppekavad:

Ehte- ja sepakunst (185), Keraamika (85081), Klaasikunst ja -disain (85082), Moedisain (85085), Nahakunst, aksessuaari- ja köitedisain (85084), Tekstiilidisain (85083).

Kuupäevaga 25.08.2024 suletakse õppeks disainiteaduskonna bakalaureuse õppekava Meediagraafika (119437).

Vastuvõtt nendele õppekavadele lõppes 2018. aastal ja 2019. aastal avati vastuvõtt kahel uuel liitõppekaval – Klaas, keraamika, ehe ja sepis (206278) ja Moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisain (206277).

EELINFO!

Hea Õpetamise Seminar korraldab tagasiside seminari!

Millest räägib tagasisides EKA lõpetanu? Kuidas ja mida tahavad selle peale öelda meie praegused üliõpilased?

EKA kolme aasta lõpetajate tagasisidet kokkuvõttev HÕSi seminar toimub kolmapäeval, 26 jaanuaril kl 13–15, märkige kalendrisse!

NB!

10. detsembril toimunud digiõppe teemalise HÕSi materjalid ning videod on kättesaadavad Moodle'st kursuselt nimega HÕS seminar "Õppijate kaasamine digiõppes"! Video vaatamiseks logi Moodlesse sisse artun.ee kontoga ning vali "Iseregistreerumine (õppur)". Kui te ei ole varem Moodlet kasutanud, siis kirjutage kaja.toomla@artun.ee - teile tuleb kasutajakonto teha!

E-õpetamismeetod fookuses

Digiõppe disainer Kaja Toomla tutvustab võimalusi, mida annab artun.ee konto mitmete online-tööriistade juures:

Kuigi paljudele seostub digiõpe Zoomi kohtumiste ja kaugõppega, on mõiste ise märksa laiem, viidates mistahes digilahendustega tõhustatud õppimisele nii kaug-, lähi- kui põimõppes. Erinevaid digilahendusi, ka näiteks õppetööd rikastavaid lisamaterjale, sisuloome koostöökeskkondi jms on kasutusel pea igas aines. Sageli on paljudel veebipõhistel rakendustel nö eripakkumine haridusasutustele, mis oluliselt laiendab kõigile suunatud tasuta konto võimalusi. 

Näiteks Miroboard (miro.com) võimaldab @artun.ee mailiaadressiga õppejõul (ning kitsendatud tingimustel ka tudengil) registreeruda Miro Education plan kontoga*, mis võimaldab märksa laialdasemat Miro kasutamist kui tavapärane tasuta konto. 

Haridusasutuste konto peamised eelised tasuta konto ees:

• Piiramatu arv uusi tahvleid.
• Võimalus avalikke tahvleid kommenteerida.
• Avalikke tahvleid on võimalik salasõnaga kaitsta.
• Oma kontoga saab liita kuni 100 tiimiliiget ning erinevate liikmete vahel luua privaatseid tahvleid.

* Sooviavalduse täitmisel küsitakse ka õppeasutuse akrediteerimist tõendavat dokumenti, ent üldiselt on hariduskonto hetkel uutele @artun.ee mailiaadressiga liitujatele avatud ka ilma selleta. Küsimuste korral võtke ühendust kaja.toomla@artun.ee

Samuti on kõikidel EKA õppejõududel ja tudengitel võimalus Cargo Site platvormil luua tasuta avalikke protfoolioid. Cargo Site on eelkõige kunstnikele ja disaineritele orienteeritud platvorm veebilehtede, portfoolio, blogi, veebiajakirjade ning veebipoe loomiseks. Cargo Site lehe loomist tuleks alustada sobiva malli valimisest ning privaatse lehe loomisest. Kui üldjuhul veebilehe/portfolio avalikuks muutmine maksab, siis kasutades konto loomiseks @artun.ee mailiaadressi on võimalik tasumise asemel sisestada EKAle määratud promokood, mis tagab ligipääsu tasulistele teenustele. Promokoodi küsi digiõppe disainerilt kaja.toomla@artun.ee 

Üleskutse!

Kui Sinu osakond on avastanud mõne põneva veebirakenduse ning kasutab seda ülikoolidele suunatud soodustingimustel, saada vihje ka EKA digiõppe disainerile Kaja Toomlale. Nii saame koondada potentsiaalselt ka teistele EKAlastele huvi pakkuvate rakenduste soovitused!

NB! Kõik e-õppega seotud teemad on leitavad siin lingil: https://www.artun.ee/oppimine/oppejoule/e-ope/mis-on-e-ope/

KUUKIRJA ARTIKKEL 

Mida ja kuidas hinnata?

Hindamisalastest diskussioonidest ja praktikatest loomevaldkonnas kirjutab Kristiina Krabi-Klanberg, EKA kvaliteedi- ja arendusjuht:

Olen mõned aastad jälginud, mida käsitletakse seoses õpetamise-õppimisega loomekõrghariduse valdkonnas erinevates uurimustes ning toon järgnevalt välja mõned hindamisega seotud teesid, sest nii õppekavade analüüsist kui EKA lõpetajate tagasisidest tuleb välja vajadus seda teemat rohkem mõtestada.

Kuidas haakub kõrghariduses üldiselt kasutusel olev hindamiste loogika loomeülikoolide praktikaga? Mida tähendab siinses kontekstis hindamine ja tagasiside, mis rolli see peaks täitma, miks tudengid ei leia tagasisidest vajalikku iva üles? Ning – paar näidet ka teistest loomeülikoolidest: kuidas on hindamist mõtestanud University of Arts London ja Otis College of Art and Design. 

Loe lähemalt siit: https://www.artun.ee/mida-ja-kuidas-hinnata/

Milline on hea õppekava EKAs?

Õppekava juhtide poolt koostatud õppekava analüüsid on saanud õppenõukogult tagasiside ning 6. detsembril toimus ühine seminar, kus anti tagasisidet ning arutati, kuidas muuta õppekavade analüüs sisukamaks. Õppekavade analüüs tuli EKAl ette võtta lähtuvalt akrediteerimisest, kuid see on ka hea tööriist kooli siseselt (järgmist eneseanalüüsi raportit tuleb kirjutama hakata 2023. aasta sügisel).

Seminaril sõnastati ka hea EKA õppekava tunnused:

• konkurentsivõimeline (võrdluses sarnaste õppekavadega sisuliselt eristuv, kõrge konkursiga, koostöine, kõrge lõpetajate protsendiga, selgete referentskoolidega jne);

• rahvusvaheliselt silmapaistev (ÕK on tugev tänu rahvusvahelistumisele – toimub tudengivahetus, üliõpilastööd on silmapaistvad rahvusvahelistel konkurssidel, õppekava ainekursustele kutsutakse õpetama rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid);

• ühiskonnaga dialoogis (õppekava tegemisi esitletakse näitustel, tehakse koostööprojekte ettevõtetega jms);

• kõrgetasemeliste õppejõududega (õppekaval töötavad oma ala tipp-tegijad, kelle ümber moodustuvad eriala kompetentsikeskused. Õppejõude hinnatakse atesteerimisel, nad saavad teadus- ja loomepreemiaid, parima õppejõu ja ÕK juhi preemiaid, üliõpilaste tagasiside on positiivne);

• teadus, õpe ja looming on seostatud;
• kaasab e-õppe võimalusi (aitab lahendada ÕK probleeme, pakub uusi võimalusi, õpe on paindlik);

• ennast teostavate vilistlastega (üliõpilased saavad õpingute ja praktika käigus piisavad teadmised, julguse ja inspiratsiooni, millega abil on neil võimalik ehitada oma isiklik karjäär).

Kunstiharidus tulevikus?

EKA on juba aasta algusest saati käinud kaasas projektiga FAST45 (Futures Art School Trends 2045), mis hõlmab 11 partnerit üle Euroopa – loovkõrgkoole, loovettevõtteid, loovkõrgkoolide ühendusi jne. Projekti eesmärgiks on arutada loovkõrghariduse väljavaadete üle ühiskonna ning tööturu kontekstis ning küsida, millise ettevalmistusega kunstnike, arhitekte, disainereid, muusikuid, tantsijaid jt. vajatakse tulevikus? Tulevikust mõtlemine on keeruline tegevus – raske on ette kujutada midagi täiesti uut, midagi, mida praegu veel ei paista. Projektis on seega appi võetud tuleviku-uuringute tööriistad, et pilti avaramalt vaadata, lisaks kaasatakse eksperte nii haridusest, avalikust- kui erasektorist ning kodanikuühiskonna organisatsioonidest. FAST45 annab hea raamistiku ja nö alibi, et igapäevaste tegemiste kõrvalt arutada pikema strateegilise plaani üle, visioneerida ja konstruktiivselt nende teemade üle vaielda.

Euroopa Liidu Erasmus + Knowledge Alliance’i rahastatud projekt toimub aastatel 2021 – 2023 ja EKA poolt on projektijuht Maarin Ektermann. Plaanis on mitmeid töötubasid, arutelusid ja lõpuks peaks valmima nö tööriistakast loovkõrgkoolidele, et mõelda oma tulevikust laiema vaate kaudu. Info toimuvast hakkab kogunema siia lehele: https://www.artun.ee/fast45-futures-art-school-trends-2045/

Aasta 2021 jääb meelde ilmselt globaalse pandeemia jätkumisest tingitud väljakutsetega, seda nii kõigi elus isiklikult kui ka EKA koolielu korralduses laiemalt. Siiski mõned faktid-rosinad:

• EKA lõpetajate arv on olnud viimasel kahel aastal suurem kui varem (enne koroonat)
• Ainsa Eesti ülikoolina on EKA sisseastumisavalduste arv jätkuvalt tõusutrendis!

Küsisime ka kolmelt õppekava juhilt, millised teod ja sündmused lõppevast aastat silma paistsid?

Tüüne-Kristin Vaikla, külalisprofessor, sisearhitektuuri osakonna juhataja, BA ja MA õppekavade juht, erialastuudio juhendaja:

“Õnn, et viimaste suletud kevadete kiuste sain tuua Eestisse häid kolleege õpetama mujalt maailmast ja saime ka ise liikuda ringi põnevates paikades, näiteks Vilsandil tegime tudengitega “Ruumiliste sekkumiste” meistriklassi, teine kursus ehitas samas Vilsandi esimest kolumbaariumi – nüüd tuleb objekti lõpetamisele naasta üle jäätee, mis visalt tagasi meelitab. Eluruumi kursusel võetakse jälle üksipulgi lahti kogukonnaelu motiivid ja luuakse Kalaranna garaažilinnakusse uus elamise kompleks; kolmas kursus töötab aga praegu Eesti Panga endise kuulsa Pliiatsisaali võistlustöö kallal, millest peab saama nüüdissaegne ja uuenduslik töötamise keskkond. Sügissemestri juhatas EKA-s sisse Pavle Stamenovici (Belgradi ülikool) “Entusiastlike struktuuride” intensiivkursus, mis avas materjali olemusliku vastupanu ning üle mitme aasta avanes võimalus minna vaatluspraktikale Veneetsia arhitektuuribiennaalile “How to live Together”, mis oli erakordselt mitmekihiline ja mõjukas kogemus.

Magistristuudiot tuli juhendama ruumiuurija Tom Callebaut (KU Leuveni ülikooli doktorant), kes tegutseb kaasaegse püha ruumi otsingute väljal endises katoliiklikus kultuuriruumis; temaga avasime ning avastasime privaatse ja avaliku püha ruumi mõistet ja mõju sisearhitekti tööriistu katsetades Esna mõisa novembrihämaruses ja Tallinna linnaruumi käras. Magistrantidel jätkus erakordselt põnev kursus kunstnik Paul Kuimeti juhendamisel, mille tulemusena valmis objekti ja installatsiooninäitus teemal, kuidas kujutada hoonet, mis on osaliselt lammutatud. Juhtumiuuringuks valiti Sakala keskus / Solaris, millest on säilinud marginaalne osa (loodan, et avaneb võimalus, kus ruumiuurimuslikku kunsti veelkord avalikult näidata!).

Ja kevadisi lõpetajaid oli meil rohkesti – kokku 25 sisearhitekti (16+9), tudengitel jätkub küll seda värsket energiat ja otsingulist vaimu!”

Reimo Võsa-Tangsoo, õppekava “Kunst BA” juht ja fotoosakonna dotsent:

“Õppekava “​Kunst” BA vastuvõtt oli pisut erinev varasemast: võeti vastu vähem tudengeid, kes jagati juba sisseastumiste ajal õppesuundadele/osakondadesse. Usume, et see suurendab õppetöö kvaliteeti ja vähendab asjatut stressi esimese semestri lõpus.

​Ühisseminaride loengud olid sisukad ja maailma pilti avardavad. Keskkonna teema üldisemalt näib tudengitele korda minevat. Sai isegi uusi teadmisi.

​Töötame iga päev vaikselt selle nimel, et õppekava muutuks paremaks ja selgemaks. Mõnikord on suurimad võidud hoopis väikesed asjad, mis silma ei paista ja aasta lõpuks võivad ununeda (aga ometi on andnud oma väikese panuse sellesse, et eesmärgid saaks täidetud).”

Piret Hirv, BA kimpõppekava Ehe-sepis- keraamika-klaas” juht, dotsent ja osakonna juhataja:

“Toon välja kaks tudengite projekti. Septembris toimub meil tavapäraselt eksperimentaalne malmivalu, mis toob kokku tudengid mitmetelt erialadelt, esmakursuslastest magistrantideni, algajatest teadlikeni, omi ja võõraid. Kursus annab küll aimu materjalidest ja tehnoloogilistest printsiipidest ning võimaldab osaleda omamoodi maailmaloomise protsessis, aga ennekõike toob inimesed sulatusahju juurde kokku. See on sümboolne akt, kus koos tegutsedes sulab kokku mitte ainult metall, vaid omavahel sulanduvad ka inimesed ja inimesed omakorda keskkonnaga. Vt selle sündmuse kohta videot siit: https://www.youtube.com/watch?v=rMCNNEGVvgA

Teiseks on temaatiline projekt “Anum”, mis ärgitab ehte, sepise, klaasi ja keraamika teise kursuse tudengeid lahti mõtestama anuma kui õõnsa objekti või mahuti tunnuseid. Katsetatakse funktsionaalsuse ja määratluse piiridega – kuidas tunneme ära teatud objekti, kust see algab ja millega lõpeb? Luuakse korpusi erinevat laadi ohjeldamist nõudvate substantsidele nagu näiteks õhk, tuli või vesi. Anuma kui inimese ühe esimese ja põhilise tarbeeseme uurimine võimaldab eksperimenteerida toidu valmistamiseks vajalike tingimustega tavapäraselt nõude valmistamiseks kasutatavate materjalide klaasi, savi ja metalli füüsikalistest omadustest sõltuvalt.”

EKA Üliõpilasesindus – quo vadis?

Maarin Ektermann vestles EKA Üliõpilasesindusega ja püüdis aru saada, millega seal tegeletakse ja kuidas oma mõjukust EKA elu korraldamises üldse tajutakse. Lisaks arutati vestlusel läbi ka mitmeid koolielu korduvaid teemasid – mis tudengite vaatest on hästi ja mis valmistab peavalu, kas eelistada eristavat või mitteeristavat hindamist, kuidas on tagasiside andmise ja saamisega lood ning vahetatakse ka lugusid headest õpetamispraktikatest (ja ka mitte nii headest) EKAs. Üks teema, mis vestlusest läbi jooksis, oli see, kui palju kohtutakse tudengitega teistest teaduskondadest ja kuidas sellist “risttolmnemist” rohkem võiks olla?

Esindusse kuuluvad (fotol vasakul paremale, alates teisest reast): Margus Elizarov, Elisa Margot Winters, Triin Vaino, Kadri Joala Cristopher Siniväli, Lisette Lepik, Dmitrii Pekarev.

Loe intervjuud siit: https://www.artun.ee/intervjuu-eka-uliopilasesindusega/

Esimene lugemissoovitus tuleb Sandra Nuudilt, graafilise disaini osakonna lektorilt ja projektide koordinaatorilt:

Soovitan Nigeeria päritolu kirjaniku ja naisõiguslase Chimamanda Ngozi Adichie ettekannet "The Danger of A Single Story" TED Talk’il (19:16), kus Adichie räägib ühe loo pideva esitamise ja kordamise ohust. Ta jagab, milliste lugude keskel ise üles kasvas, milliseid lugusid luges ja millest on ta õppinud. Adichie hoiatab ühte loosse kinnijäämise eest ja ütleb, et üks lugu kipub looma stereotüüpi. Stereotüüpide probleem pole aga eelkõige mitte see, et need ei oleks tõesed, vaid et need ei anna meile terviklikku pilti, need on nö poolikud, ainult ühte tahku kajastavad.

Valisin selle ettekande ja teema siia soovituseks, sest loengute pidamine, õppekavade koostamine ja ka õpetamine on justkui loo või lugude jutustamine – kuidas jutustada erinevad lugusid koos, teadlikult mitmehäälsust hoides? Video kuulub ka disainiteaduskonna BA aine “Disainiteooria 3” materjalide hulka, mida tudengid Lisa Baumgarteni workshopis on vaadanud ja kommenteerinud. 

(video vaatamiseks klõpsa ekraanitõmmisel)

Teine soovitus tuleb seoses EKA hindamiste perioodil majas märgatud palakati ja tudengite aktsiooniga EKA fuajees – Hornsey Kunstikolledži tudengite meeleavaldus on hariduse ajaloos kindlasti üks tähelepanuväärsemaid. Lisa Tickner on selle sündmuse põhjal koostanud raamatu “Hornsey 1968. The Art School Revolution” ja netist peaks leidma ka Patricia Hollandi filmi “The Hornsey Film” (1970).

Mis siis ajalooliselt toimus? 28.05.1968 okupeerisid tudengid Hornsey Kunstikolledži, esialgu 24 tunniks, et algatada debatt üliõpilasesinduse rahade kontrolli üle. See viis aga kuuenädalase intensiivse debatini, üle 70 dokumendi loomisele, lühikese elueaga liikumiseni Rethinking Art and Design Education liikumise loomiseni, kolmepäevasele konverentsile Camdenis ja näituseni Institute of Contemporary Arts’is; pikaleveninud vastuseisule kohalike ametivõimudega ja tudengite esinduse suurenemiseni kooli esindusorganites. Toimusid erakordselt plahvatuslikud debatid, ehast koiduni – arutati korraga kõike – uut hariduspoliitikat, kas võtta raha vastu ametiühingutelt nende toetuseks jne (üks õppejõud tõi oma teismelise tütre, kes pidi parajasti kooli ajalootunnis Prantsuse revolutsiooni õppima, Hornseys toimuvat vaatama). Oli ka mitmeid külalisi – tudengid teistest koolidest, nt Buckminster Fuller ja ka neid, kes olid seotud kunstihariduse struktuuridega. Tudengid valitsesid ise kooli, jagasid ära vajalikud ametid, et kool toimiks administratiivselt; avasid oma pangaarve, kuhu hakkasid tulema toetused kunstnikelt, disaineritelt, ärimeestelt ja söökla tootis ka ilma palgakuludeta toimides kasumit.

Mida tudengid tahtsid – üks esimesi istumisstreigi järel toodetud dokumente kuulutas, et tudengid on nüüd vabad uue haridusliku struktuuri rakendamiseks, mille juures oli põhiline indiviidi arengu toetamine. Juhendajaid palgataks ainult tudengite tagasiside alusel (ainult tehniline personal oleks täistööajaga). Kõik kooli ruumid oleksid ligipääsetavad 24/7. Jne.

Siiski tuleb öelda, et Hornseys taastati vana režiim ja püüti taas kindlustada ülevalt-alla toimimine. Personali, kes oli meeleavaldust toetanud, kiusati taga või lasti lahti, tudengid, kes ei suutnud hindamisteks piisavalt töid ette näidata, langesid välja ning kolledži peahoone varustati turvaalarmide ja raudtaladega. Kuid idee kaasavamast loomeharidusest, suuremast vabadusest ja tudengite sõnaõigustest hakkas tulevastel kümnenditel üha rohkem vilja kandma.

 Järgmine EKA ÕPE kuukiri ilmub jaanuaris 2022 – kaastööd, ettepankud jms palavalt oodatud!