Suvi 2023

Kiitus Jumalale!!

Armas sõber, suur tänu sinu panuse eest evangeeliumi kuulutustöösse! 

Tahan jutustada see kord ka mõned lood igapäevaelust ja sellest, mida Issand teeb seal, kus liigume. Julgustagu see sind olema innukas Jeesuse tunnistaja!

"Nii nad läksid välja ja jutlustasid, et parandataks meelt, ja ajasid välja palju kurje vaime ja võidsid paljusid haigeid õliga ja tegid nad terveks." Mk 6:12-13

Ära ole uskmatu

Olin kutsutud ühe koguduse suvelaagrisse õhtuks jutlustama. Ootasin väga seda õhtut, sest teadsin, et Jumalal on midagi head varuks nendele armsatele usklikele. Sõit oli pikk ja kohale jõudes tervitasid rõõmsad näod ja mitmed tuttavad. 

Õhtu algas ülistusega ning seejärel küsis õhtujuht, et kas tohib esitada mõned küsimused, mida koguduseliikmed olid anonüümselt ja kirjalikult talle saatnud, et mida minu käest soovitakse küsida. 

See oli põnev. Oli erinevaid küsimusi ja siis oli keegi soovinud teada saada, et kui ma nii usinasti kõikide haigete eest aina palvetan, mida ma ütlen kui ei näe kohest tervenemist? See on paljude kristlaste jaoks nii suur küsimus, et parem jäetakse lausa palvetamata, et mitte sattuda sellesse piinlikusse olukorda.

 Koheselt tundsin, et võiksin sellele ju midagi isegi vastata, aga Püha Vaim peatas mind ning julgustas mind mitte rääkima, vaid näitama.  Küsisin siis, kas siin on juhuslikult keegi, kes on haige või kannatab mingi häda käes? Peaaegu kohe tõstis üks mees käe ning ütles, et tema üks põlvedest on katki ja teeb väga palju valu. Ilma kõhklemata kutsusin selle mehe ette enda juurde ja kui ta oli näidanud kumma põlvega ta hädas on siis panin oma käe talle põlve peale ja tänasin Jumalat, et see põlv saab terveks. Mõtlesin, et nüüd saan tervele kogudusele näidata, mida ma ütlen kui inimene ei koge kohest tervenemist. AGA! Kui küsisin, et kas põlv veel valutab, siis vastas mees rõõmsalt, et EI!!! Kiitus Jumalale, aga ma pidin ju vastama küsimusele, et mida ma ütlen kui inimene ei tervene koheselt. Ütlesin, et see nüüd oli siis halb näide, kas on siin äkki veel keegi kellel on mingit häda?

Ja oligi, aga veel kaks inimest tervenesid seal koguduse ees oma hädadest!! Me ei tohi muretseda, et äkki midagi ei juhtu, vaid peame uskuma, et muidugi JUHTUB! Jeesus TAHAB tervendada!! Oleme ukslikud mitte uskmatud.

Sa sööd täna siin!

Olin sõitmas ühte noortelaagrisse juhtima ülistusõhtut ja kuulasin teel olles evangelist Reinhard Bonnke elulooraamatut "Living a Life of FIRE". See on täis nii palju usku ja imesid, et pidevalt on selline tunne, et ainult hüüaks "Halleluuja!!". Korraks käis peast läbi mõte, et imeline on palvetada haigete eest ja kuulutada Jumala riiki inimestele, aga tahaks juhtida kedagi ka sinna riiki sisse. 

Sõitsin ja mõtlesin kuhu sööma minna, siis möödusin ühest bensiinijaamast, kus kunagi ei ole peatunud ja mul isegi ei ole see mõttesse tulnud. Ei tulnud ka seekord kuniks olin sellest mööda sõitnud ja siis korraks vaatasin ja nägin ühte koristajaprouat tegemas nurga taga suitsu. Koheselt tundsin oma südames seda tuttavat Püha Vaimu häält, mis ütles "Joel sa sööd täna siin selles bensiinijaamas." 

Kuuletusin koheselt ja keerasin parklasse. Tellisin hotdogi ja saadaval oli ainult tuline chilli vorst, see sobis hästi, sest ka minu sees põleb üks tuli. Ei tulnud ma ju tegelikult siia muu pärast kui selle koristaja pärast. Sõin ja ootasin. 

Kui olin juba lõpetanud, siis tuligi ämbreid kandev naine tagauksest ja hakkas mingeid asju sättima. Läksin kohe rõõmsalt tema juurde ja ütlesin, et väga tihti vist seda ei tehta, aga ma väga tahan teid tänada ja kiita hästi tehtud töö eest, siin on kõik nii puhas. Loomulikult oli ta sellest üllatanud ja ei osanudki selle komplimendiga midagi teha. Ma ei lasknud tal ka pikalt mõtelda kui juba küsisin, et kas saan millegi eest palvetada, sest olen kristlane ja tean kui väga Jumal sind armastab ja soovib aidata. Ta vastas kohe, et õlad ja selg on valusad. Viivitamatult panin oma käed talle õlale ja käskisin valul välja minna ja tänasin Jumalat täieliku tervenemise eest. Siis küsisin kuidas on, kas parem? Ta vastas rõõmsalt, et ei tunne enam valu ja proovis seda igasuguseid asendeid tehes ikka veel otsida. Tänu Jumalale!

Seda meie vestlust kuulsid muidugi kõik teised ka pealt ja müüja kes mulle hotdogi oli teinud ütles veidi eemalt, et eks me kõik siin hoia seda puhtust ja korda. Naeratasin ja ütlesin, et muidugi, te olete kõik tublid ja väga hästi töötav tiim. Siis südames tundsin, et pean ka selle naisterahvaga vestlema ja küsisin samuti, et kas tohin millegi eest palvetada? Ta rääkis, et kannatab närvipõletiku valude käes, mis on puusades ja lööb ette kõhupiirkonda. Panin talle samuti käed peale ja palvetasin. Küsisin, kuidas ta ennast tunneb ja siis naine justkui tardus ning jäi üksisilmi aknast välja vaatama. Andsin natuke aega ja siis sain Issandalt tunnetuse küsida, et kas ta on kristlikust perest? "Jah", vastas ta. Ütlesin, et see ongi see elav Jumal, kes su nüüd on terveks teinud ja su valu ära võtnud. Tal tulid pisarad silma ja sellel hetkel teadsin, et Jumal kutsub teda täna oma kuningriiki. Küsisin, et kas sa tahad anda oma elu täna sellele Jumalale? Ta võtab selle ja annab sulle UUE ELU ning sa ei pea oma vana elu juurde enam tagasi minema. Ta vastas, et tahab küll, sest vana elu ta enam ei taha. See oli imeline hetk, hoidsin ta kätest ja palvetasime ning seal samas riiulite vahel jättis ta maha oma vana elu ning võttis vastu Jeesuse oma päästjaks ning temaga koos uue ja igavese elu! Halleluuja!!

Ja see mis laagris ülistusõhtul toimus on juba eraldi jutt täis Jumala au ja suurust!

Ole ustav talle, kes sind on kutsunud! Jumal õnnistagu sind!