🎉 Esimene aastaring täis – kuukiri jõudis EKA kogukonnani esimest korda novembris 2021! 🎉

Jätkuvalt intervjuud ja lugemissoovitused, fookusega õpetamisel ja õppimisel loovkõrgkoolis. PS. Vajuta lõpus kindlasti "view entire message", et head asja kaduma ei läheks.

Aasta õppejõu ja õppekava juhi preemia nominendid!

Üliõpilased tunnustavad õppejõude – selle aasta õppejõu tunnustamisel on esile tõusnud järgmised õppejõud

(vasakult):

Agnes Neier – üldteooriaainete keskuse mittekoosseisuline õppejõud (akadeemiline kirjutamine)

Agur Kruusing – disainiteaduskonna õpetaja, arvutistuudio juhataja

Eik Hermann – üldteooriaainete keskuse koosseisuline filosoofia lektor ja arhitektuuriteaduskonna praktilise teooria lektor

Johannes Saar – Kunstikultuuri teaduskonna kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi külalisteadur

Urmas Lüüs – disainiteaduskonna ehte ja sepise osakonna lektor

Dekaanid on esitanud akadeemia 2022.a õppekava juhtide nominentideks

(vasakult):

Anneli Porri (EKA ja TLÜ magistri ühisõppekava Kunstiõpetaja juht)

Koostöö Tallinna ülikooliga on tulemuslik ning märkimist väärib magistrikaitsjate muljetavaldav arv. Üliõpilaste ja potentsiaalsete tööandjate tagasiside põhjal tehtava õppekava analüüs ning arenduste ja muudatuste tegemine toimib väga efektiivselt. Lisaks ei saa rõhutamata jätta ka Anneli Porri panust nii teaduskonna kui kogu akadeemia õppesse (näiteks magistrantide kirjutamislaager, ülikoolide ülene MA konverents jmt).

Reimo Võsa-Tangsoo (bakalaureuse õppekavade Kunst ning Fotograafia juht)

Reimot võib esile tuua esiteks juba selle poolest, et ta juhib hetkel kahte õppekava, lisaks koondab õppekava Kunst kolm olulist suunda: maali, graafika ja skulptuuri-installatsiooni. Reimos on olnud jõudu õppekavade juhtimise väljakutsele väärikalt vastata ning ta on suutnud suure töökoormusega väga hästi hakkama saada, jäädes kolleegi ja õppejõuna just sama rahulikuks ja tasakaalukaks, nagu teda teda kolleegidena teame.

Keiti Kljavin (rahvusvahelise magistriõppekava Urbanistika juht)

Keiti on avatult ja sisukalt õppekavajuhi ülesanded üle võtnud seoses prof Maroš Krivý ajutise eemalolekuga ning kaasanud tudengid aktiivselt õppekava arendamisse. 

Sean Yendrys (rahvusvahelise magistriõppekava Graafiline Disain juht)

Sean on pühendunud õppekavajuht, kes on teostanud üliõpilastega väga suuri projekte – rahvusvahelisi õppekäike, algatanud erinevaid publitseerimisplatvorme ning kaasanud MA programmi rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud õppejõud. Sean on tudengite poolt väga hinnatud ja armastatud õppejõud ning lisaks ka erialaselt aktiivne graafiline disainer. 

Aitäh kõigile õppekava juhtidele ja õppejõududele! Preemia saajad kuulutatakse välja EKA jõulupeol 22.12.22!

❄️ Talvevaheaeg kestab 24. detsembrist kuni 8. jaanuarini.

❄️ Akadeemilise puhkuse (omal soovil) ja õpingute pikendamise avalduse esitamise tähtaeg on 23. jaanuar 2023.

❄️ Tagasiside sügissemestri õppeainetele Tahvlis on avatud 23.01.2023–05.02.2023. 

❄️ (akadeemilise kalendri leiab SIIT)

Jaanuaris toimuvad lõputööde kaitsmised:

24.01.2023 kell 10:00 Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud BA lõputööde kaitsmine (A501)

24.01.2023 kell 11:00 Meediagraafika BA portfooliote kaitsmine (C101.1)

25.01.2023 kell 10:00 Disain ja rakenduskunst MA lõputööde kaitsmine (A202)

26.01.2023 kell 10:00 Animatsiooni BA ja MA, Kunsti BA ja Kaasaegse kunsti MA lõputööde kaitsmine (A101) 

27.01.2023 kell 09:00 Kunstiõpetaja MA lõputööde kaitsmine (D413)

❄️ Õppejõud, sügissemestri hindamisprotokollide Tahvlis kinnitamise tähtaeg on 25. jaanuar!

(v.a jaanuari eriala ained, mille tähtaeg on 27.01)

❄️ Õppe kavandamise kunst. Sissejuhatus õppekavade töötubade programmile

Sissejuhatava seminar õppekava juhtidele, õppejõududele, tudengitele ja õppespetsialistidele neljapäeval, 19. jaanuaril 2023 kell 13.00-15.30, ruumis A-501 (3 at).

Seminari viivad läbi Anneli Porri ja Maria Jürimäe. 

Rohkem infot SIIT>

Palun registreeruge esimeseks seminariks hiljemalt 10. jaanuaril!

❄️ EKA õppejõu täiendkursus „Abiks õppejõule“ taas jaanuaris!

„Abiks õppejõule“ on täiendkoolitus siin õpetavale kunstnikule, disainerile, arhitektile, muinsuskaitsjale ning kõigile teistele erialaspetsialistidele, et aidata neil leida oma parim viis õpetamiseks.

Kursust juhendab kunstihariduse osakonna lektor Anneli Porri: „Täiendkoolitusel vaatame ülikooli õppejõu tööd kui tervikut, milles kohtub õppejõu minapilt ülikooli õppekava, täiskasvanud õppija iseärasuste, didaktika aluste, aktiivõppe meetodite, hindamise ja tagasisidega kaasaegse haridusmõtte ja parimate praktikate kontekstis.“ Sisuliselt toetab „Abiks õppejõule“ kursus uue õppeaine kavandamisprotsessi ja hindamist, iga kursusel osaleja keskendub oma aine planeerimisele.

„Ilmselt suurem osa õppejõududest läheneb haridusele, õpetamisele ja hindamisele intuitiivselt, täiendades katse-eksitusmeetodil kõhutunde-teadmisi erinevate õpieksperimentide ja kolleegide jagatud kogemusega. "Abiks õppejõule” kursus kisub lahti aastate jooksul tekkinud mugavustsoonist ning avab täiesti uued perspektiivid selles osas, kui palju paremini ja mõnusamalt saaks oma töid ja tegemisi õppejõuna planeerida“ räägib Gregor Taul, sisearhitektuuri MA õppekava juht enda kursusel osalemise kogemusest.

Kursuse maht on 3 EAPd, kursus toimub 9. jaanuarist kuni 1. veebruarini 2023 esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 15.00—17.15. Kursusel on õpitugi Moodle’s. Täpsem kava koos registreerimisvõimalusega detsembri algul.

Tutvustame töökodasid – 3D labor!

Juhataja Martin Melioranskiga ajas juttu Kristiina Krabi-Klanberg:

Algusest peale on tundunud, et meie labor saab panustada erialade ja töökodade vahelisse koostöösse ja sünergiasse. Labori põhilised kasutajad on küll arhitektuuri ja sisearhitektuuri tudengid, aga olen varem näiteks ka vabade kunstidega koostööd teinud ning on huvitav, kui tehnoloogiad ei ole enam neid pikalt kasutanud erialade kesksed, vaid et tulemused jõuavad huvitavamate teede kaudu päris objektiks, et ei jääks enam ainult maketiks või toote prototüübiks. Erinevate mõtete ja oskuste digitaliseerumine on ühiskonnas toimunud juba kaugelt üle poole sajandi – siit ka vastupidine tendents – osa sellest kogemusest tahab läbi edasiarenduse füüsilisse ruumi tagasi jõuda!

LOE EDASI SIIT!

NB! EKA töökojad

EKAl on 20 töökoda-stuudiot, mis on avatud kõigile üliõpilastele. Üliõpilaste rahulolu töökodade-stuudiote võimalustega on väga kõrge, aga mitmed lõpetajad tõid välja, et nad ei teadnudki mõne töökoja olemasolust.

Kõige enam olid lõpetajad kasutanud: 25% puidu- ja maketitöökoda,  22% foto- ja videostuudiot, 18% prototüüpimise laborit, 14% 3D laborit, 14% keraamikatöökoda, 14% metallitöökoda. Keskmiselt olid lõpetajad kasutanud praktiliste tööde tegemiseks kolme töökoda ning materjalidele kulub ca 300 eurot aastas. 

Vaata töökodade lehte ja leia endale sobiv keskkond, kus oma praktilisi õppeülesandeid teostada!

Varasemalt on kuukirjas tutvustatud prototüüpimise laborit ja õmblustöökoda!

Ulmekirjandus kui tulevikust mõtlemise tööriistakast

Oktoobri lõpus toimusid EKAs kõrghariduse tulevikuga tegeleva europrojekti FAST45 raames laborid – kahel päeval loodi “tuleviku-arhiive”, mis räägiksid meile soovitud/kardetud arengutest, mis järgmiste aastakümnetega kõrgahariduses juhtuda võivad.

Laborite üheks külaliseks oli Jaak Tomberg, Tartu Ülikooli nüüdiskirjanduse vanemteadur, kelle uurimisalaks on mh ulmekirjandus ja utopistika, kes kuulub ka EKA juures tegutsevasse nüüdiskultuuri uurimise töörühma (vt siit) ja annab EKAs mõnikord ka loenguid. 

Maarin Ektermann salvestas labori raames toimunud intervjuu, uurides, kuidas ulme aitab mõtlemist käivitada, milliseid võiksid olla tuleviku-kujutlemise harjutused ning last but not least – kuidas Tomberg ise oma õppejõu tööd tulevikus ette kujutab. Lugemissoovituse saab ka!

LOE EDASI SIIT!

Selleks, et tänada ja tunnustada õppejõude, kes on pühendanud oma energiat õppetöö rikastamiseks ning oskuslikult kasutanud digilahendusi õppijale tervikliku ja sujuva õpikogemuse loomiseks, anname välja kaks 650 eurost (bruto) preemiat. Lähtuvalt hindamisžürii otsusest on võimalik jagada preemia ka mitme lahenduse vahel – näiteks üks preemia 650 eurot (bruto) ning kaks preemiat a 325 eurot (bruto).

Häid näiteid ootame nii EKA taseme- kui täiendusõppe õppejõude 2022. aasta kevad- ja/või sügissemestril kasutatud lahendustest. Oma lahenduse saab esitada iga õppejõud ise, olles kõige paremini teadlik enda tööst ja panusest. Kuid väga oodatud on ka tudengite, kolleegide jai osakonna märkamised ningi soovituste esitamine. 

LOE SIIT, millised on hea digiõppe praktika kriteeriumid!

Hea näite esitamiseks: 

• Kirjelda lühidalt (min 1-2 lõiku) või loo lühivideo selgitamaks, kuidas oled oma kursusel digiõppelahendusi kasutanud õppimise mitmekesistamiseks ja lihtsustamiseks ning jaga ligipääsu oma kursusele/õppematerjalidele.
• Vajadusel kontakteerub žürii õppejõuga täpsustuste küsimiseks.
• Vajadusel võtame täpsustuste küsimiseks ühendust 2-3 kursusel osalenud tudengiga (kooskõlastame selle eelnevalt õppejõuga).

Esitamise tähtaeg – 15.jaanuar 2023 

Oma lahenduse tutvustuse saad esitada siin.

Parimate praktikate jagamiseks tutvustame nõusolekul õppejõuga esitatud töid ning võitjaid veebruaris ilmuvas EKA Õpe uudiskirjas! Žürii koosneb HÕS (Hea Õpetamise Seminaride) töörühma esindajatest ning kaasame ka digitootedisaini osakonna kompetentsi.

300 osalejaga välja müüdud ELIA biennaal “No Stone Unturned” toimus Helsingis, EKA hea partnerülikooli Uniartsi teatri- ja vabade kunstide õppehoones. Praktilise korralduse mõttes kõrgel tasemel sündmus oma ambitsioonika pealkirjaga lubanuks justkui oodata sisuliselt midagi raputavat, aga raputust ei toimunud. Samas andis üritus hea kaardistuse, mis teemad praegu esil on – näiteks kuidas mõelda tulevikus kunstitudengite oskustest laia tööturu kontekstis ning kuidas Euroopa kunstikõrgkoolid saavad hakkama akuutse kriisiga ehk Ukraina toetamisega. 

Muljeid jagavad Sandra Mell ja Maarin Ektermann,

LOE EDASI SIIT!

Seekordse lugemissoovituse annab Margaret Tali

Margaret on KVI teadur, kes peale 13. aastat elu Hollandis kolis hiljuti Rotterdamist Tallinnasse ning kohaneb nüüd uuesti Eesti oludega ja eluga EKAs.

Raamatus “Staying with the Trouble: Making Kin in the Chthulucene”(2016) pakub Donna Haraway niidiotsi ja viise kuidas mõelda elamisest meie reostatud planeedil ning ajast, mil meie ümber jätkuvad genotsiidid ning pidev liikide hävitamine. Tuues kokku kunsti, teaduse ja ökoloogia pakub Haraway kaasahaarava jutustajana lugejale uusi mõtteviise nii antropotseeni ajastu käsitlemiseks kui sellel toimimiseks. Lugude jutustamine on oluline, sest neist lugudest, mida me jutustame ja üksteisega jagame, sõltub, missugust maailma me loome ja aitame ehitada. Üheks selliseks viisiks on “tähendusliku vastastikususe” (making kin) loomine, mille hulka võime kõik endale valida erinevaid “segadikukaaslasi” (messmates) ning mida erinevalt perekonnast saame endale kujundada ise. Ning mõnikord võib olla parim, mida teha saame, püsida probleemide puntra keskel, mis nagu autor meelde tuletab, nõuab ka pidevat kohalolekut. Leidsin raamatut uuesti läbi sirvides, et Haraway kirjutab mh, et kollektiivne käsitöö praktiseerimine on viis luua hoolivamaid kogukondi, mis kaasaegse ühiskondliku polariseerumise kontekstis mõjub samuti viljaka mõttena. Sattusin raamatut esimest korda lugema vaadates samal ajal Fabrizio Terranova portreefilmi “Donna Haraway. Storytelling for Earthly Survival” (2016), mille rütm, visuaalsed eksperimendid ja huumor olid soojad ja mõnikord ootamatud nagu Haraway inimese ja õpetajana isegi. Soovitan mõlemaid.

Järgmine EKA ÕPE kuukiri ilmub jaanuaris 2023 – kaastööd, ettepanekud, kriitika jms. teretulnud!