Kord kuus info, intervjuud ja lugemissoovitused, fookusega õpetamisel ja õppimisel loovkõrgkoolis

Tagasisidet tuli!

Üleskutsele täita Tahvlis nelja õppeaine kohta tagasiside vastas 30% tudengitest! Lisaks parandasime ka seda, kuidas õppekavajuhid tulemusi näevad – nii et Sinu hääl jõudis tõesti õigete inimesteni! Vaimu võib valmis panna ka juba järgmiseks vooruks mais-juunis.

Kestlikkus ja lõputööd

Kestlikkus on üks EKA arengukava perioodi olulisemaid väljakutseid, mille suunas liigume nii õppes kui EKA elu korraldamisel üldiselt.

Kui oled üliõpilane ja tahad leida ideid, millest kestlikkuse teemadel lõputööd teha või kuidas seda teemat sind huvitavate asjadega siduda, siis keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra on kogunud EKA kodulehele seniseid lõputöid - vali kestlikkuse eesmärkidest üks ja vaata, mis selle alla on koondatud!

Vabaainete korduma-kippuvad-küsimused

Mis vahe on valik- ja vabaainetel? Miks ma ei saanud sinna ainesse, kuhu tahtsin? Miks neid aineid siis nii vähe tehakse, kui soovijaid on palju? Miks ma kuulen, et aines tegelikult jäi vabu kohtasid? Jne.

Maarin Ektermann pani kokku KKK ning püüdis neile ka vastata ja korralduslikku tausta avada. Kui teil on veel küsimusi, mis vajaksid vastuseid või vastused ei rahulda, siis andke palun märku! 

LOE SIIT

Erasmus+

1. märts on vahetusõpingute ja välispraktika taotlemise tähtaeg perioodiks 2022-2023 sügissemester/õppeaasta.

Valikus on nii vahetusõpingute kui praktika tegemise võimalus ning tudeng võib ühe õppeastme jooksul viibida mitmel erineval õpirändel, kuid oluline on pidada järge kuude osas, sest ühes õppeastmes saab Erasmus+ programmi kasutada kuni 12 kuu jooksul. 

Käesoleva veebruarikuu jooksul kogub välissuhete osakond taotlusi tudengitelt, kes soovivad vahetusõpingutel ja/või praktikatel osaleda 2022/23. õppeaastal. Tutvu infoga, koosta portfoolio ja motivatsioonikiri ning täida taotlusvorm!

Lisainfot Erasmus+ programmi ja taotlusvormi leiab EKA kodulehelt: https://www.artun.ee/erasmus.

Täiendavate küsimuste korral olete oodatud pöörduma välissuhete osakonna poole: international@artun.ee või +372 626 7388. 

VÕTA

28. märtsil on VÕTA taotluste esitamise tähtaeg 2022/2023. õa sügissemestril õpetatavate ainete arvestamiseks. Taotluse koostamisega on mõistlik alustada varem, et tekkinud küsimuste korral saaksite abi VÕTA nõustajalt. Täpsema info leiate siit.

Õppetasu maksmise tähtaeg

30. märtsil on tasulistel õppekohtadel õppivatele tudengitele käesoleva semestri õppetasu maksmise tähtaeg. Kehtivad õppetasud leiate siit.

Tasumiseks vajalikud rekvisiidid:

Saaja nimi: Eesti Kunstiakadeemia

Reg nr 74000624

Saaja konto: A/a 10002006966000 (SEB)

IBAN EE93 1010 0020 0696 6000 (SEB)

KM reg nr EE100283976

SWIFT EEUHEE2X (SEB)

A/a 221011912047 (SWED)

IBAN EE75 2200 2210 1191 2047 (SWED)

SWIFT HABAEE2X (SWED)

Selgitusse märkida: üliõpilase nimi, kelle eest makstakse ning eriala ja kursus.

Tahvli infokiosk

Valvelaua juures seinal asub nüüd ekraan, millelt saab vaadata rühmade ja ruumide tunniplaane ning vabu ruume.

Lauren Teimanni illustratsioon – tutvu autoriga kuukirja lõpuosas!

Mida parandaksid tudengid EKA elu juures?

Veebruaris toimunud BA III aasta ülemajaline valikaine "Elu pärast ülikooli - omaalgatuslikud praktikad" lõppes esitlustega, kus 9 gruppi tutvustasid oma ideid, millised on probleemkohad nii EKAs (ja kultuurielus laiemalt) ning mida võiks ette võtta. 

EKA puhul jooniti alla kaks peamist probleemi - ruumipuudus ning osakondadevahelise läbikäimise puudumine. Toodi välja, et kuigi EKA korraldab usinalt avatud uste päevi ja kooli tutvustamist teistele, siis tegelikult tahaksid ka tudengid ise palju rohkem võimalusi tutvuda teistes osakondades toimuvaga, inimestega, vahenditega - aga eelkõige ikkagi inimestega. Selleks pakuti välja näiteks:

• Hindamistejärgne ülemajaline näitus LASE - kui muidu rändavad hindamiste järel tööd igaveseks riiulile, siis võiks teha suuremahulise ülemajalise näituse.
• Iganädalane tudengilt-tudengile kohtumisõhtu (kuhu võiks kaasata ka vilistlasi).
• Iganädalane viktoriin
• Majasisesed lahtiste uste päevad KONTVÕÕRAS, koos igas osakonnas korraldatavate väikeste töötubadega

Võtmeks oleks ürituse reglulaarsus (iga nädal, kaks korda aastas), korraldamise jagamine roteeruvalt osakondade vahel ja tudengilt-tudengile usaldusliku ruumi loomine.

Ruumipuuduse lahenduseks pakuti välja:

• EKA loomelinnak magalarajooni (sest rent seal ehk odavam kui EKA ümbruses)
• Pop-up majakesed-ruumid tudengitele broneerimiseks ja kasutamiseks (kaasata võiks arhitekte oma "varjualuste" ehitamisega). 
• Sessijärgne koristuspäev. Muide, tuli välja, et on osakondi, kus on juba sisseseatud nulltolerants kõigi mitte-omal kohal-olevatele asjade suhtes - ja on osakondi, kus mateeria elab oma lopsakat elu. 

Laiemalt pakuti välja veel ka ühe korraliku, suurejoonelise kunstifestivali korraldamine ning performatiivse linnaaktivismi algatus PELA, mis oleksid mõlemad samuti väga lahedad initsiatiivid kui need realiseeruksid. Ja muidugi rohkem pidusid!

Ideed, mis puudutasid EKAs omavahelise läbikäimise parandamist - neid ju oleks võimalik lihtsalt organiseerida, näiteks koos Üliõpilasesindusega? Äkki vajaks EKA vajaks oma festivali - suuremat melu kaks korda aastas, kus kõik uksed oleksid lahti, igas ruumis oleksid välja värskeimad teosed ja toimuksid töötoad-tutvustused jms. Ning tundub, et EKA vajaks ka kord nädalas toimuvat nn tudengikohvikus, kus mõnikord on viktoriin, mõnikord kohtumisõhtu jne. Mõtteid oli igatahes palju ja ideed head!

Osalesid: Anette Aas, Milla-Mona Andres, Inger-Liis Heinsoo, Kristi Jaago, Andra Junalainen, Triin Kampus, Rainer Kasekivi, Loora Kaubi, Martin Kipper, Kaija Kohlmann-Genno, Meeri Krass, Edvin Krištofor, Helin Kuldkepp, Saara Kuum, Kristina Kuzmenko, Karoline Lausing, Lisette Lepik, Madis Mattus, Uku Art Mikkin, Marissa Mutt, Joonatan Mäggi, Mirjam Mõttus, Reigo Nahksepp, Mattias Ots, Meel Paliale, Henri Paomees, Urmet Piiling, Liilia Pilden, Kristjan Prik, Merilin Põldsam, Gert-Rasmus Rannamets, Piret Roos, Laura Ruuder, Kadri Räis, Martin Sepp, Sander Sinnep, Silver Strazdins, Kaari Maria Tirmaste, Viktoria Ugur, Eliisabet Valmas-Romanov, Liispet Viira, Polina Zahharenkova ja Carl-Rasmus Õunaste.

Kursuse õppejõud: Maarin Ektermann

Lauren Teimanni illustratsioon – tutvu autoriga kuukirja lõpuosas!

Mida tudengid arvavad e-õppe vahenditest, mida on rohkelt kasutama hakatud?

Tahvli tagasiside koondvastuste alusel on tudengite tähelepanekud seoses digiõppega järgmised:

Tudeng väärtustab selget struktuuri, paindlikkust ja kvaliteeti.

• Infoküllus on väljakutseks ka tudengile – palju aineid, ülesandeid, tähtaegu, keskkondi nii koolis kui väljaspool seda. Mida väiksem on lisapingutus vajaliku info otsimiseks, seda paremini saab keskenduda õppimisele.
• Tudeng ootab, et kogu õppeainega seonduv korralduslik info, materjalid, videolingid, kodutööde esitamine ja õppejõu tagasiside (juhul kui kirjalik) koondub kõik ühte kohta. Täna on EKAs selleks parim võimalus Moodle keskkond. Nii on õppijal alati üks alguspunkt, isegi kui sealt edasi liigutakse erinevatesse veebi- või päris keskkondadesse.
• Kursuse veebitugi peab juba esmapilgul andma ülevaate, mis ülesanded, mis tähtajaks on vajalik teha. Ideaalne, kui õppejõud oskab juurde märkida, kui suur on eeldatav individuaalse töö maht nädalas. 
• Abistav on ülevaatlik tabel individuaalse edasijõudmise kohta, kust saab kinnituse, kas kõik vajalikud tööd on esitatud, sooritus piisav ning mis on veel tegemata. 

Videoloengud muudavad õppimise paindlikumaks

• Video võimaldab õppijal määrata loengu vaatamise koha, aja ja isegi esitamise tempo. Samas ei saa kaduda inimlik silmast silma kontakt, vaid vajalik on tasakaal lähtuvalt aine iseloomust ning õpigrupi suurusest.
• Positiivselt märgiti ära ained, kus videoloengud ning seminare ette valmistavad ülesanded avati õppijale mitu nädalat ette. See võimaldas õppijale veelgi suuremat paindlikkust ning kooli ühildamist oma elu intensiivsete perioodidega.

Suurimateks väljakutseteks on 

• Keskkondade paljusus - teatud ülesanded on vajalik teha Tahvlis, teised Moodles või veel kuskil mujal. Eelistus on, et kasutataks sarnaseid rakendusi läbi erinevate õppeainete (nt Zoom on tuttavam kui Teams).
• Moodle kohmakus - kasutajaliides on “kandiline” ning mitte üleliia intuitiivne. 
• Videote korral peab olema tagatud kvaliteetne heli ning ladus esitlus, liigsed mõttepausid ja enesekordamine koormavad videos enam.

Mis edasi?

Vaieldamatult on väljakutseid, mille lahendamine on pikemaajalisem ja ressursimahukam ning ei ole alati meie mõjuulatuses. Siiski on mitmeid teemasid, mida õppejõududena saame suhteliselt lihtsate vahenditega mõjutada:

• õppeaine startides kogu info koondamine ühte keskkonda, 
• selge struktuuri esitamine kursusele ja iseseisvatele töödele, 
• progressi jälgimise tagamine õppijale, 
• heli kvaliteet jne.

Et leida optimaalseid võimalusi ka Moodle kasutajasõbralikkuse tõstmiseks, kutsume tudengeid kaasa rääkima - mis vajab enam lihtsustamist, mis on üleliigne/vajalik, millised head praktikad peaks laiemalt levima. Sellele tuginedes saab analüüsida, milliseid tehnilisi võimalusi ning praktikaid on Moodle kasutajakogemuse parandamiseks.

Anna märku valmisolekust oma mõtteid sel teemal jagada!

Õppimist ei toimu kui sa jooksutad tudengil töömälu lihtsalt täis!

Vestlusring hindamisest ja tagasiside andmisest EKAs, teemadeks eristav ja mitteeristav hindamine, milline on hea tagasisidestamise protsess ning kuidas ikkagi on kunstiteose hindamise puhul selle x-faktoriga?

Küsisid Maarin Ektermann ja Kristiina Krabi-Klanberg, vastasid kunstihariduse osakonna lektor Anneli Porri ning 2. aasta magistrandid, kunstnikud ja õppejõud Lilli-Krõõt Repnau ja Kalev Vapper.

LOE INTERVJUUD SIIT!

HÕS seminarid sel kevadel

VIGADE PARANDUS – vabandame ette ja taha, eelmises kuukirjas läksid teele valed kuupäevad! Hea Õpetamise Seminarid toimuvad sel kevadel:

09. märts 2022 – Hindamine ja õpiväljundid 

21. aprill 2022 – Vaimse tervise hoidmine

19. mai 2022 – Õppekava juhi portfell

NB! Jätkuvalt on avatud ka õpetamiskonsultatsioonide võimalus, rohkem infot SIIT

09.03 kell 14.00 - 17.00 toimuva HÕSi sissejuhatuseks võib öelda, et EKA üliõpilased on väga rahul oma õpikogemusega EKAs. Kuid üliõpilaste tagasisidest ja õppejõudude-õppekavajuhtidega aruteludest lähtuvalt on meil põhjust otsida paremaid lähenemisi hindamisel ja tagasidestamisel.

Kas hindamine EKAs on ajale jalgu jäänud? Hindamine loomeerialadel vajab mõtestamist ja edasiviivaid lahendusi meie endi poolt. Mis on konkreetsed sammud, mida saame teha?

Küalisesinejad:

Rille Raaper, Durhami ülikooli kõrgharidussotsioloogia kaasprofessor 

Jüri Nael, EMTA Kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor ja Inglise kuningliku draamakunstiakadeemia füüsilise teatri õppejõud

Ettekannetele ja aruteludele järgneb paneel "Kas eristada või mitte", milles osalevad Anneli Porri, Ionel Lehari, Sirja-Liisa Eelma, Tüüne-Kristin Vaikla. 

Teemakohast ettevalmistuseks:
Sissejuhatus hindamise teemasse Ingrid Allikult ja Andres Ojarilt EKA TVst.
Hindamise kohta loe raamatust “Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis”.

Palume registreerida hiljemalt  esmaspäeval, 7. märtsil siin.

Intervjuu Johan Taliga 2022.a. kevadsemestri avatud arhitektuuriloengutest

Foto: Vahur Puik

Arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sari keerleb sel kevadel ümber sarnasuste – Tallinnasse on tulemas Läti, Leedu ja Peterburi noori arhitekte. Otsitakse Baltikumi ruumikultuuri juuremustrit ja vaadatakse ka Peterburi suunas – kuidas meie naabritel sarnasest ehitatud keskkonnast ajaloost tõukuvate teemadega tegelemine välja tuleb.

Esinejate valiku ja lähikondsuse teemapüstituse taga on üks loengusarja kahest kuraatorist, EKA doktorant ja Molumba arhitektuuribüroo asutajaliige Johan Tali.

LOE INTERVJUUUD SIIT

Mikrokraadid EKAs

EKA mikrokraadide konkursile esitati 10 ideekavandit, millest 2022. aasta sügisel käivitub eraldi õppekavana loodud 4:

„Fontide disainimine”

„Ringdisain loovettevõtluses”

„Autoribrändi jätkusuutlik arendus”

„Arhitektuuri konserveerimine ja restaureerimine”. 

Õppeprorektor Anne Pikkov: “Ülikoolid üle maailma, aga ka Euroopa Liit on mikrokraadide teema võtnud fookusesse ja selle korraldamisele ja mõtestamisele pööratakse lähiaastatel märkimisväärselt tähelepanu. Aktuaalsete ühiskondlike väljakutsete nagu rohe- ja digiüleminek, vananev ühiskond, ülemaailmne konkurents, pandeemiaga toimetulek eeldab senises või uues ametis lisa oskusteadmisi (upskilling, reskilling). 

Mikrokraadid aitavad meil ümber mõtestada ka ülikooli panust elukestvas õppes, laiendades ligipääsu kõrgharidusele. Need ei asenda tasemeõpet, vaid pigem täiendavad seda. EKA mikrokraadid oleksid eelkõige mõeldud neile, kes peale kõrghariduse omandamist soovivad omandada lisakompetentse. Olulised märksõnad on paindlikkus, lühidus, ülikooli võimalus innovatsiooni teemalisi arendusi luua ning lisarahastust teenida.

Mikrokraade saab täiendavalt esitada kuni 1. aprillini. Kutsungi dekaane ja õppekavajuhte mõtlema, mis on need oskused, mida teie vilistlased või teie valdkonnas toimivad professionaalid vajavad ning mida EKA saaks neile pakkuda? Võibolla tuleb selleks alles luua eeltingimused (tuua sisse õppejõud, luua nn innovatsioonirakuke, et see kompetents EKAsse tekiks (nt koostöös meie rahvusvaheliste partneritega, digivõimalusi kasutades) või on need õppimisvõimalused juba meie õppekavades olemas.”

Mikrokraad võimaldab EKA osakondadel teha uusi õppekava arendusi, valmistada ette õppureid magistrikraadiks ja saada lisasissetulekut. Mikrokraadi saab luua eraldi õppekavana (arendusraha 3000 €) või koostada tasemeõppes olemasolevatest õppeainetest (arendusraha 1000 €).

Selleks palume täita 01. aprilliks mikrokraadi ideekavand ning saata see õppeprorektorile anne.pikkov@artun.ee.

Lauren Teimanni illustratsioon – tutvu autoriga kuukirja lõpuosas!

Mõned õppejõud on aastate jooksul jaganud oma praktikaid ja õppes toimuvat ka sotsiaalmeedias. Üheks järjekindlaks jagajaks ja tegevuse talletajaks on Ülle Marks, kelle Facebooki kontolt ja nt fotoalbumist Joon ütleb rohkem kui jutt/ A LINE TELLS MORE THAN A TALE võib leida üle 1000 foto disainiteaduskonna joonistusstuudiost peaaegu 10 aasta kohta.

Üks viimaseid postitusi on näiteks EKA disainiteaduskonna joonistusstuudio joonistamise tunnist. Tänu õppejõu valikule on joonistusstuudios toimuv avatud kõigile, ka asjaosaliste lähedastele, samuti teistele kunstiõppega tegelevatele koolitajatele – palju põnevat avastamist.

Aga kui juhe on koos

Soovitame Peaasi.ee portaali, kust leiab häid nõuandeid, kuidas rasketel hetkedel toime tulla, teste enestunde kaardistamiseks, saab lugeda foorumit ning osaleda e-nõustamisel.

Kuni 30. aastastele pakutakse muide praegu ka tasuta meeleolu parandamise e-kursust!

Lugemissoovitusteks kõigepealt kaks loovkõrghariduse teemalist ajakirjanumbrit:

Journal of Useful Investigations in Creative Education ehk JUICE’i viimane number keskendub dekoloniseerivatele hindamispraktikatele loomekõrgkoolides. Numbri lõpuosas on ka lingid konkreetsetele töövahenditele!

Ja siis - Copenhagen Institute for Future Studies annab välja ajakirja Scenario, mille eelmine number on pühendatud kunsti võimalustele tulevike kujundamisele. Tuuakse konkreetseid näiteid kaasaegse kunsti väljalt, kuraatoritelt, kunstiinstitutsioonidelt ja tuleviku-uurijatelt. Kirjanik Olivia Laing ütleb, et “Meile on sageli räägitud, et kunst ei saa midagi muuta. Mina arvan, et saab. Kunst kujundab meie eetilisi maastikke; avab meile teiste siseilmu. See on võimaluste harjutusväljak. Ta toob esile ebavõrdsuse ja pakub teisi elamisviise.” Lugege edasi, haakub ka parasjagu EKAs käsil oleva projektiga FAST45!

Kolmas soovitus tuleb seoses kõrgahariduse tulevikku uuriva projektiga FAST45, mille partner ka EKA on:

Learning Platform Public Lecture II 

How do the stories we tell about the history and the future of education (and education technology) shape our beliefs about teaching and learning — the beliefs of educators, as well as those of the general public?

This talk will explore the long history of “personalised learning” — visions for an automated future of education that are almost one hundred years old. Contrary to popular belief, ed tech did not begin with videos on the internet. The idea of technology that would allow students to go at their own pace did not originate in Silicon Valley. In this public lecture, education writer Audrey Watters offers an insightful history of predigital educational technology, from Sidney Pressey’s mechanised positive-reinforcement provider to B. F. Skinner’s behaviourist bell-ringing box.

Online-loengut saab kuulata SIIT

Rohkem infot selle kohta aga SIIT

Seekord lisas kuukirja oma illustratsioonid digitootedisaini teise aasta tudeng Lauren Teimann:

Kui ma joonistan, siis pigem midagi vahvat, ning kui mahti on, siis pistan sinna sisse ka mõnusa terakese napakust. Lindmehe tegelased on minuga juba mitmeid aastaid ning nende joonistamine tuletab mulle ikka ja jälle meelde, et loovus on üks suur vabadus ja lõbu!

*

Kui sa soovid, et sinu illustratsioon / pilt / visuaal vms ilmuks EKA ÕPE kuukirjas, siis anna palun julgelt märku! 

 Järgmine EKA ÕPE kuukiri ilmub märtsis 2022 – kaastööd, ettepankud jms. palavalt oodatud!