Intervjuud ja lugemissoovitused, fookusega õpetamisel ja õppimisel loovkõrgkoolis. PS. Vajuta lõpus kindlasti "view entire message", et head asja kaduma ei läheks.

Magistriõppe ingliskeelsete õppekavade vastuvõtt 

06. märsil lõppes sisseastumisavalduste vastuvõtt magistriõppe ingliskeelsetele õppekavadele.

Kvalifitseerunud avaldusi oli 184, mida on natuke rohkem kui eelmisel aastal (178 avaldust).

Vastuvõtu tulemused avalikustatakse 31. märtsil peale vastuvõtukomisjoni koosolekut.

Tehisaru ülikoolis – kohvihommik kuumal teemal EKAs!

Tudengid ja õppejõud, 06.04 kell 10.00 - 12.00 oodatakse teid EKA aulasse arutelule:

- Teeme kohvitassi juurde kiire ülevaate uutest AI tööriistadest, nende võimekusest ja ka piiratusest, ja kuidas neid seletada tudengitele, ennetamaks segadust ja väärkasutust

- Toome näiteid tekstikesksetest ülesannetest hariduse kontekstis, mida AI suudab edukalt lahendada

- Teksti- ja pildigeneraatorite laiv demo, katsetame kui hästi nad siis töötavad

- Teises pooles arutelu gruppides ja ühiselt, eesmärgiks liikuda konsensuse poole eespool mainitud küsimuste lahendamisel.

Seminari veab Andres Karjus (PhD keeleteadus, MSc tehisintellekt), Tallinna Ülikooli CUDANi uurimisgrupi kultuurianalüütika teadur ja Datafigure OÜ koolitaja.

Registreeru SIIN

Tehisintellektil põhinevad kunsti- ja vestlusplatvormid on siin, et jääda. EKA e-õppe disainer Kaja Toomla teeb väikese sissejuhatuse teemasse siinsetes ülikoolides toimunud arutelude põhjal.

Tehisintellektil põhinevaid platvorme on kasutatud juba mõnda aega ning nende ümber on olnud ka varem teatud tähelepanu ja huvi, kuid novembris 2022 puhkes tõeline kõmu, kui OpenAI tutvustas ChatGPT-d. Selle platvormi tulekuga sai korraga kõigile võimalikuks mängulise lihtsusega koostada esseesid, arvamusavaldusi, kirjutada koodi jpm.

Ka Eesti ülikoolid on üheskoos käivitanud arutelu selle üle, kuidas akadeemiline maailm peaks antud uuendustele reageerima, alates sellest, kas AId võib kasutada õppetöös, kas/kuidas sellele viidata, kas tegu on plagiaadiga jne. Kõrgkoolide valdav seisukoht on, et AI kasutamist õppetöös ära keelata ei saa ega tohigi. Küll on aga vajalik mõtestada, millised on ülesanded, mida õppetöös lahendatakse. 

Kui Eesti õppejõudude esimeste mõtetena kõlasid ehk soovid kasutada rohkem paber-pliiats meetodit või suulisi diskussioone/ettekandeid, siis näiteks Stanfordis on rakendatud ka lähenemist, kus õppija ülesandeks on lasta töö esimene versioon kirjutada ChatGPT’l ning seejärel on õppija roll loodud tööd parandada, kritiseerida ning edasi arendada. Meie ülikoolide arutelust jäi kõlama mõte, et ChatGPT tulek on tõstatanud vajaduse (taas)mõtestada, mis on inimeseks olemise tähendus tänapäeva ühiskonnas ning kuidas ülikool oma õppetöös sellesse panustab. 

EdTech Estonia liikmete seas toimunud arutelus tehisintellekti kasutamise võimalustest jäi kõlama Jaan Aru sõnum, et õpetamiskeskses koolikultuuris aitab ChatGPT luua veelgi lihtsamini õppimise illusiooni, ilma et õppijal tekiks tegelikult sügavamat arusaamist või toimuks teadmiste ülekanne. Tegeliku õppimise toetamiseks on vajalik mõista, et uued neuronühendused tekivad kiiremini ja võimsamalt, kui uue omandamine ei ole juhitud välistest stiimulitest (näiteks õppejõu antud sisu ja ülesanded), vaid kui õppimise käivitavad õppija sisemised küsimused: “Mida ma õppijana selle teema kohta teada tahan saada?”, “Kuidas see kujundab minu arengut?”, “Kuidas rakendan õppeaine uusi teadmisi minu jaoks olulistes elulistes praktikates?”. Õppija enda huvi äratundmine vähendab oluliselt ka soovi rahulduda õppimise illusiooniga. Samas mõnikord võib oskus leida hea arengut käivitav küsimus ning siis sellele vastamine olla tudengile isegi väljakutsuvam kui õppejõu küsimustele kommentaaride kirjutamine. EKA kontekstis viib see samuti küsimuseni, kuidas saame oma õpetamises õppijakesksust enam rakendada või teeme me seda juba piisavalt?

EKA on sellel aastal erilises positsioonis – ühelt poolt suunab institutsionaalne akrediteerimine meid iga õppekava raames läbi mõtestama, kuidas ja miks me õpetame. Ning teisalt on sellesama mõtestamivajaduse toonud koolide ja õpetajateni murrandulised arengud tehnoloogias.

Lisalugemist:

- TÜs läbi viidud ettekanded, kuidas AI põhised juturobotid meie õppimist mõjutavad.

- EKSPERT EETRIS ⟩ Andres Karjus: «Kas ChatGPT hakkab mõjutama meie väärtusi ja käitumist?» 

- Zody Burke, Müürileht. Tulevikule ei saa kätte ette panna - tehisintellekt, kunstnikud ja hirm kõrvaletõrjumise ees. 

- Ben Davis, artnet news. We Asked ChatGPT About Art Theory. It Led Us Down a Rabbit Hole So Perplexing We Had to Ask Hal Foster for a Reality Check

- James Bridele, Guardian. The stupidity of AI

- Loz Blain, New Atlas. ChatGPT can now access the internet and run the code it writes

Kuidagi peab üllatama tudengeid, tooma neid välja mõtteviisist, et õppejõud veab olukorda eest ja sina lihtsalt istud ja ootad, et midagi juhtuks!

Anu Vahtra, kunstnik, EKA külalisprofessor ja kaasaegse kunsti magistriõppekava juht sai 2022. aasta lõpul tunnustatud ka “Aasta tulija” tiitliga (koos Maarja Bachmanniga). Tanel Kärpi, disainerit, EKA dotsenti ja interaktsioonidisaini magistriõppekava juhti tunnustati aga Avatud akadeemia Arturiga – parim juhendaja. Maarin Ektermann vestles nendega õppekavajuhi tööst, õpetamise missioonist ning sellest, mida enda õpingute põhjal nüüd teisiti teha.

Maarin Ektermann: Sissejuhatuseks küsiksin – mida te õpetades alati teha püüate (mis on teie õptamiskreedo või õpetamisfilosoofia)?

Tanel Kärp: Minu üks eesmärk on tudengites enesekindluse kasvatamine. Tänapäeval enam konkreetset teadmist õpetada ei olegi nii oluline, pea kõike saab ise uurida, otsida, lugeda, aga just enesekindlust ja pealehakkamist on vaja, et ta siis läheks, vaataks, otsiks, et tekiks käivitav uudishimu. Inspireerida ja enesekindlust kasvatada, need on minu jaoks kaks kõige olulisemat märksõna.

Anu Vahtra: Inspireerimine ja julgustamine on mulle ka olulised märksõnad. Minu meelest on vastutus meie kõigi õlgadel, nii tudengite kui õppejõudude. Tudengite vastutada on tulla kohale, võtta initsiatiiv, teha tööd. Kõik ei ole kandikul valmis noppimiseks, õppe sisu ja dünaamika peaks tekkima koostöös. Kuidas seda saavutada, ma täpselt veel ei tea.

LOE INTERVJUUD EDASI SIIT!

Mis on õppijakeskne lähenemine?

Institutsionaalse akrediteerimise koolitusel EKAs tekkis arutelu selle ümber, mis on õppijakeskne lähenemine. Koolitajate üks sõnum oli, et palun arutage ja leidke, mida see EKAs tähendab. Järgnev lahtikirjutus on ehk abiks oma õppekava ja õpikogemuse analüüsis:

• Kui traditsiooniliselt on ülikooliõppes olnud valdav õppejõu/ainese keskne lähenemine, siis selle kõrval on kujunenud välja õppija/õppimiskeskne lähenemine.
• Õppija-keskne lähenemine tähendab, et õppeprotsessis on fookus/lähtekoht üliõpilane (mitte õppeaines, õppejõud) - tema kogemus, vajadused, tugevused-nõrkused, võimed, huvid ning tema õppimise-arengu toetamine. Üliõpilase kogemus on lähtekohaks otsustamisel, mida ja kuidas õppeprotsess toimub ning õppejõud kaasab õppeprotsessi puudutavate (õppesisu, meetodite, hindamise) otsuste tegemisse üliõpilased.
• Õppimine toimub tegemise, kogemuse kaudu. Õppijakeskset lähenemist toetavad meetodid/lähenemised on enesejuhitud õpe, uurimis-, projekt- või probleemipõhine õpe, koostöös õppimine, ümberpööratud klassiruum... Ülikoolis luuakse õpikeskkond, mis annab üliõpilasele võimaluse olla aktiivne, osaleda, uurida, konstrueerida teadmisi ning võtta vastutust ning seda toetatakse asjakohase õpetamise ning ekspertteadmisega. Üliõpilased töötavad paarides, grupis või üksi.
• Õppijalt eeldatakse vastutust ja eneseregulatsiooni: ta juhib oma õppimist, kujundab oma õppimise strateegiad ning saavutab ühtlasi ka õppekava õpitulemused. Õppijakeskses lähenemisel arenevad üliõpilase üldpädevused (enesejuhtimine, probleemilahendus, loovus, meeskonnatöö, juhtimisoskus, ettevõtlikkus, digipädevus, suhtlemisoskus, analüüsivõime jne) ning saavutatakse isiklikult tähenduslik õpikogemus.
• Õppejõud roll on tagasisidestada õppeprotsessi jooksul kokku lepitud aspekte, tagasisidestajad on ka õppija ise ja teised.
• Hindamisel kasutatakse mh ka õppija eneserefleksiooni ja -hindamist ning kaaslashindamist.

... on rubriik, kus visatakse õhku ootamatud, ärritavad, võimatud ideed!

Vaba semester kõigile EKAs täiskohaga töötajatele!

Praegu on vastavalt kõrgharidusseadusele õigus saada vaba semester kõigil EKA valitud õppejõududel kord viie aasta jooksu, ükskõik milise koormusega nad töötavad; vajalik on otsida endale asendus ning saada vahetu juhi kinnitus. 

Aga mis siis kui nö vaba semester rakenduks kõigile EKA töötajatele, mitte ainult õppejõududele - kasvõi näiteks täiskoormusega töötajatele? Praegu on EKAs täiskohaga tööl 162 inimest. 

Plussid:

- Töötajate motivatsioon ning rahulolu. Teadmine, et on võimalus viie aasta jooksul võtta pikem paus, kuid mitte kaotada oma sissetulekut, annaks jaksu igapäevase töökoormusega paremini toime tulla, mis kipub tihti mitmepealiseks loheks kasvama. Töötajate vaimne tervis ja heaolu oleksid paremini hoitud. Võimalus tõmmata hinge, end uuesti häälestada, täiendada-arendada, end tööst tõeliselt väja puhata tooks tööle tagasi parema versiooni inimesest. Võidaksid nii inimesed kui organisatsiooni sisekliima!

- Hüvest saaksid osa ka need EKA töötajad, kes on mingi koormuse ulatuses õppejõud, aga mingi koormuse ulatuses teistes rollides. Praegu saab võtta vaba semestri küll oma õppejõu tööd puudutavale osale, aga sisuliselt tähendab see, et teine osa koormusest tehakse ikkagi või tuleb leppida vaid õppejõu-koormuse töötasuga kui teist osa on võimalik ajutiselt peatada. 

- EKA maine tööandjana. Üks lüli tagasihoidliku tasunumbri kompentseerimise ahelas, inimesi hoidev ja väärtustav organisatsioon.

Miinused:

- Märkimisväärne eelarve auk ehk maksta tuleb nii "vabale semestrile" suundujale kui ka tema asendajale. 

- Personaliosakond vajaks samuti juurde tööjõudu, et kõiki neid liikumisi ära hallata. 

..... ? 

Järgmine EKA ÕPE kuukiri ilmub aprillis 2023 – kaastööd, ettepanekud, kriitika jms. teretulnud!